frigates o le Bundesmarine
Meafaigaluega militeli

frigates o le Bundesmarine

O va'a muamua a Peretania o ni va'a a'oa'oina o le Bundesmarine "na malaga i se vaega o le lalolagi." O ata o Graf Spee i Vancouver i le 1963. Mo Walter E. Frost/City of Vancouver Archives

O le Bundesmarine i le taimi lava na maeʻa ai lona osofaʻiga na oʻo atu i le maualuga o le saturation ma vaʻa o vasega sili ona taua. E ui ina sa faigata ona fa'ateleina lenei gafatia i tausaga mulimuli ane, sa faia taumafaiga uma ina ia fa'amauina se tulaga maualuga, a itiiti ifo i le tulaga lelei, i taimi uma.

E tele mafuaʻaga mo le faʻalauteleina tele o le Bundesmarine. Muamua, i se tulaga lautele, o Siamani o se tasi o atunuu sili ona tele i Europa i lena taimi, ma le nofoaga autu o alamanuia, vave toe faaleleia ina ua mavae le taua - faafetai i fesoasoani tau tupe a Amerika - na maua ai le faavae mo le atinae o se autau malosi. I le taimi lava e tasi, o le tulaga taua i luga o sami e lua ma le matafaioi o se ituaiga o faitotoa i le Danish Straits e manaʻomia ai le tausiga o se gafatia talafeagai o le gataifale o le lala o le 'au.

Fuafuaina le auai iinei ma iina

O le matafaioi a le FRG na faʻamautu i le aʻoaʻoga o se taofiga o le autau a le USSR ma le setete o Europa i sisifo o Europa. Ona o le tulaga lelei, o le pito i luma o se taua i le va o poloka tetee e lua o setete e tatau ona ui atu i fanua Siamani. O le mea lea e manaʻomia ai se atinaʻe tele o le eleele ma le ea, faʻaopoopoina e le au nofoia, ioe, aemaise lava Amerika. I le isi itu, o le i ai o le gataifale i luga o le Baltic ma North Seas ma le puleaina o auala felaʻuaʻi e fesoʻotaʻi ai vai e lua (o le Kiel Canal ma le Danish Straits) e manaʻomia ai le faʻalauteleina o le vaʻa, faʻafetaui i le gaioiga fuafuaina e le gata i le tapunia ma le tapuni. sami avanoa. vai sami.

Ma o le Bundesmarine, faatasi ai ma le lagolago a le auvaa o atunuu laiti (Tenimaka, Nouei, Netherlands ma Peleseuma), i le tasi itu, na tatau ona taofia le malosi o le Warsaw Pact i le Baltic Sea, ma i le taimi lava e tasi taimi e sauni e puipuia le vaʻa Atelani. O lenei mea e manaʻomia ai le faʻatulagaina tutusa o faʻataʻitaʻiga, osofaʻiga mama, anti-mine ma malosiaga i lalo o le sami. O lea la, o le uluai fuafuaga aloaia mo le atinaʻeina o 'au a le Bundesmarine na "oti ese". Sei o tatou manatua o le fuafuaga faʻalauteleina tele, na fausia i le 1955, na tuʻuina atu mo le faʻatonuina, faatasi ai ma isi mea: 16 faʻaumatia, 10 supavaisa (mulimuli ane taʻua frigates), 40 torpedo vaʻa, 12 vaʻa, 2 minesweepers, 24 minesweepers, 30 vaa.

Sa manatu o le a fausia e lana lava pisinisi fau vaa. E pei ona mafai ona e vaʻaia, o le fuafuaga sa paleni lelei, faʻavaeina se faʻalauteleina o vasega uma e sili ona manaʻomia o vaʻa. Ae ui i lea, seia oʻo i le ata muamua o vaega na faʻaalia, e tatau ona faʻaaoga mo sina taimi le Kriegsmarine na avanoa ma manatua pea le taua, pe ave vaʻa "faʻaaogaina" na ofoina mai e le au NATO.

O le mea moni, o le tapunia o le Danish Straits i vaʻa laiti na sili atu ona faigofie nai lo le puʻeina ma le tausia o isi faʻaumatia poʻo frigates i le tautua. I le foia o le galuega muamua, o le auvaa o atunuu laiti, aemaise lava Tenimaka ma Nouei, na fesoasoani e faalautele a latou lava vaega o vaa torpedo ma minesweepers.

I le 1965, o le Bundesmarine sa i ai 40 torpedo vaʻa, 3 minelayers ma 65 base ma minesweepers. E mafai e Nouei ona faʻapipiʻi vaʻa 26 torpedo, 5 minelayers ma 10 minesweepers, ae o Tenimaka e mafai ona faʻapipiʻi 16 torpedo vaʻa, 8 tuai minelayers ma 25 anti-mine vaʻa eseese tetele (ae tele lava fausia i le 40s). Sa sili atu ona leaga i le tele o taugatā ma va'a. Na fausia uma e Tenimaka ma Nouei a latou vaʻa muamua ina ua maeʻa le taua i lena taimi (2 ma le 5 vaʻa). O le mafuaaga lena na matua taua ai e le gata mo Siamani, ae mo le NATO atoa o le Bundesmarine sa lava le atinaʻeina o vaega faʻataʻitaʻi.

Vaa o fili muamua

I le 1957, i le tutusa ma feutagaiga ma tagata Amerika e uiga i tagata faʻaumatia, o le taʻitaʻiga a le Matagaluega o le Puipuiga a Siamani na faʻatalanoaina le taliaina o vaʻa faʻaaogaina foi mai Peretania. O feutagaiga i lenei mataupu na amata i le amataga o le faaiuga o le 1955. I le 1956 atoa, na faamaumauina auiliiliga, e aofia ai le faavaeina o tau o le faatauina atu. Ua o'o ia Me, ua iloa igoa o iunite ua filifilia mo le fa'asalalauga. Sa tatau i Peretania ona totogi taugata mo le toe faafoi atu o le au faʻaumatia e 3 ma le 4 frigates, lea, mulimuli ane, sa na o vaega faufale a le militeri mothballed. Ma mo le tino lava latou na latou talosagaina le 670. 1,575 miliona pauna mo le tau o le tausiga ma le toe faaleleia talafeagai ma le isi 1,05 miliona pauna mo a latou auupega ma meafaigaluega, lea na maua ai le aofaiga atoa o le 3,290 miliona pauna, pe toetoe lava 40 miliona i Sisifo. Faailoga Siamani ao.

Faaopoopo i ai se faamatalaga