Le tula'i mai o 'au a Siamani
O le amataga o le Panzerwaffe e le o se mataupu malamalama atoatoa. E ui lava i le faitau selau o tusi ma le faitau afe o tala tusia i luga o lenei autu, o loo i ai pea le tele o fesili e tatau ona faamaninoina i le faavaeina ma le atinae o le 'au a Siamani. E mafua lenei mea, faatasi ai ma isi mea, i le igoa o le Colonel General Heinz Guderian mulimuli ane, o lana matafaioi e masani ona soona fai.
O tapulaa o le Feagaiga a Versailles, o le feagaiga filemu na sainia ia Iuni 28, 1919, lea na faavaeina ai se poloaiga fou i Europa ina ua mavae le Taua Muamua a le Lalolagi, na taitai atu ai i se faaitiitia malosi o le autau a Siamani. E tusa ai ma Mataupu 159-213 o lenei feagaiga, e mafai e Siamani ona i ai na o se vaega itiiti o le puipuiga, e le sili atu i le 100 15 tagata ofisa, e lei-komesina ofisa ma fitafita (e aofia ai le sili atu i le 000 6 i le neivi), faatulagaina i vaega vae fitu ma e tolu vaega o fitafita solofanua. ma se va'a tausaafia (6 va'a tuai, 12 va'a mama, 12 fa'aumatia, 77 va'a ta'avale). Sa fa'asaina le i ai o va'alele a le militeri, tane tane, fana ma le caliber e sili atu nai lo le 12 mm, va'a ma vaila'au. I nisi o vaipanoa o Siamani (mo se faaaŹ»oaŹ»oga, i le Vanu o Rhine), na faatonuina ai le talepeina o Ź»olo, ma sa faasÄina le fausiaina o ni fale fou. Na faŹ»asaina le tautua a le militeli, o fitafita ma tagata e le o ni faŹ»atonuina e tatau ona galulue i le autau mo le itiiti ifo i le 25 tausaga, ma le au ofisa mo le itiiti ifo i le XNUMX tausaga. O le Aufaigaluega Lautele a Siamani, na manatu o le fai'ai e matua sauni mo le taua o le autau, e tatau foi ona faataape.
O le setete fou o Siamani na faia i se siosiomaga o le vevesi i totonu ma le taua i sasaŹ»e (faatasi ai ma le au Soviet ma Polani o loŹ»o taumafai e ausia le faŹ»alapotopotoga sili ona lelei mo i latou lava), mai ia Novema 9, 1918, ina ua faamalosia le Emperor Wilhelm II e faŹ»amalolo, ia 6 Fepuari 1919 - e taŹ»ua. Weimar Republic. O se faavae faaletulafono fou a le malo mo le faagaoioiga o le setete, e aofia ai se faavae fou, na atiae i Weimar mai ia Tesema 1918 i le amataga o Fepuari 1919, ina ua faia le Fono Aoao a le Atunuu. I le aso 6 o Fepuari, na faalauiloa ai le Malo Siamani i Weimar, ma tumau ai le igoa Deutsches Reich (German Reich, lea e mafai foi ona faaliliuina o le Malo o Siamani), e ui lava o le setete fou na faatulagaina e leŹ»i taŹ»ua o le Weimar Republic.
E taua le faaopoopo atu iinei o le igoa Siamani Reich e maua aŹ»a i le seneturi lona 962, i le taimi o le Emepaea Paia Roma (na faavaeina i le 1032), lea e aofia ai malo tutusa tutusa o Siamani ma le malo o Italia, e aofia ai le teritori. e le gata o Siamani i aso nei ma Italia i matu, ae faapea foi Suitiselani, Austria, Peleseuma ma Netherlands (talu mai 1353). I le 1648, o le faitau aofaŹ»i o Farani-Siamani-Italia fouvale o le vaega tutotonu-sisifo o le Emepaea na manumalo i le tutoatasi, ma fausia ai se setete fou - Suiselani. I le 1806, na tutoatasi ai le Malo o Italia, ma o le vaega o totoe o le Emepaea o loŹ»o i ai nei le tele o setete Siamani faŹ»asalalau, lea na pulea e le Habsburgs, o le pulega mulimuli ane na pulea Austria-Hungary. O lea la, o le Emepaea Paia o Roma lea ua motusia, na amata ona taŹ»ua faasamasamanoa o le Siamani Reich. I le faaopoopo atu i le Malo o Prussia, o isi vaega o Siamani sa i ai ni pulega laiti, i le tulituliloaina o se faiga faavae tutoatasi ma tele lava le tutoatasi tau tamaoaiga, pulea e le emeperoa Austrian. I le taimi o Taua a Napoleone, na faŹ»aumatia ai le Malo Roma Roma i le 1815, ma o le Confederation of the Rhine (i lalo o le puipuiga a Napoleone) na fausia mai lona itu i sisifo, lea na suia i le 1701 e le German Confederation - toe i lalo o le puipuiga a le le Malo o Ausetalia. Na aofia ai pulega sili o Siamani i matu ma sisifo, faapea foi ma malo fou e lua - Bavaria ma Saxony. O le Malo o Prussia (na faavaeina i le 1806) na tumau pea se setete tutoatasi i le 1866 ma Berlin o lona laumua. O lea la, o le laumua o le aufaatasi ua taŹ»ua o le Siamani Confederation o Frankfurt am Main. Na o le afa lona lua o le senituri lona 18 na amata ai le faagasologa o le toe tuufaatasia o Siamani, ma i le 1871, ina ua uma le taua ma Austria, na foloina ai e Prussia le itu i mÄtÅ« atoa o Siamani. Ia Ianuari 1888, 47, ina ua uma le taua ma Farani, na fausia ai le Malo o Siamani ma Prussia o lona vaega sili ona malosi. O Wilhelm I o Hohenzollern o le emeperoa muamua o Siamani (o emeperoa anamua sa tauave le suafa o emeperoa Roma), ma o Otto von Bismarck o le pule po o le palemia. O le malo fou na taŹ»ua aloaia Deutsches Reich, ae na taŹ»ua e leŹ»i aloaia o le Second German Reich. I le 1918, na avea ai Frederick III ma Emeperoa lona lua o Siamani mo ni nai masina, ma e leŹ»i umi ae suia e Wilhelm II. E na o le XNUMX tausaga le umi o le malo fou, ma i le XNUMX na toe tanumia ai le faamaualuga ma le faamoemoe o tagata Siamani. O le Weimar Republic na foliga mai i Siamani fiasili na o se ata o se setete e mamao ese mai le tulaga malosi, lea e le masalomia o le Emepaea Paia o Roma mai le XNUMXth i le XNUMXth seneturi (i le XNUMXth seneturi na amata ai ona malepe i totonu o pulega vavalalata) i le taimi o le nofoaiga a le malo o Ottonian, sosoo ai ma le Hohenstaufen ma mulimuli ane le malo o le malo o Siamani.
Gaugencollern (1871-1918).
Mo leoleo Siamani, na tausia aŹ»e mo le tele o augatupulaga i le agaga o se pulega tautupu ma se malo malosi, o le tulaŹ»i mai o se malo faŹ»apolokiki ma se autau faŹ»atapulaŹ»a e le o se mea faŹ»alumaina, ae o se faŹ»alavelave atoa. Sa tau Siamani mo le tele o seneturi mo le puleaina o le konetineta o Europa, ma manatu ia te ia lava mo le tele o lona i ai o le suli o le Malo o Roma, o le taitai malosi o Europa, lea o isi atunuu ua na o se tuaoi vao, e faigata ia i latou ona mafaufau i le fa'alumaina le fa'aleagaina i le matafaioi a se ituaiga tulaga ogatotonu. O le mea lea, o le faŹ»aosofia o tagata Siamani e faŹ»ateleina le malosi o le taua o a latou 'au faŹ»aauupegaina na sili atu le maualuga nai lo le sili atu ona puipuia o ofisa o isi atunuu Europa.
Reichswehr
Ina ua maeŹ»a le Taua Muamua a le Lalolagi, na malepe le au a Siamani (Deutsches Heer ma Kaiserliche Marine). O nisi o fitafita ma leoleo na toe foi i le fale ina ua uma le faasilasilaga o le taofiga, tuua le auaunaga, o isi na auai i le Freikorps, i.e. ofo fua, fa'atupu fa'atauva'a na taumafai e fa'asaoina le toega o le malo malepelepe i le mea latou te mafaia - i sasa'e, i le taua ma le Bolsheviks. O vaega e leŹ»i faŹ»atulagaina na toe foŹ»i atu i leoleoga i Siamani, ma i sasaŹ»e, na faŹ»aumatia e Poles se vaega ma faŹ»atoŹ»ilaloina le au Siamani faŹ»aleagaina i taua (mo se faŹ»ataŹ»itaŹ»iga, i le Wielkopolska Uprising).
I le aso 6 o Mati, 1919, na faataapeina aloaia ai le autau a le emeperoa, ma i lo latou tulaga, na tofia ai e le Minisita o le Puipuiga o Gustav Noske se vaegaau faaauupegaina fou, le Reichswehr. I le taimi muamua, e tusa ma le 400 tagata o le Reichswehr. tagata, lea i soo se tulaga o se ata lafoia o le au muamua a le Emeperoa, ae e leŹ»i umi ae tatau ona faaitiitia i le 100 1920 tagata. O lenei setete na ausia e le Reichswehr i le ogatotonu o le 1872. O le Ta'ita'i o le Reichswehr (Chef der Heeresleitung) o Major General Walter Reinhardt (1930-1920), na suitulaga ia Colonel General Johannes Friedrich "Hans" von Seeckt (1866ā1936) i le Mati XNUMX .
I le taimi o le Taua Muamua a le Lalolagi, na avea ai le General Hans von Seeckt ma Pule o le Aufaigaluega a Marshal August von Mackensen's 11th Army, na tau i le 1915 i le Eastern Front i le itulagi o Tarnow ma Gorlice, sosoo ai ma Serbia ma Romania - manumalo i tauvaga uma e lua. O le taimi lava na uma ai le taua, na ia taŹ»itaŹ»ia le faŹ»ateŹ»aina o fitafita Siamani mai Polani, lea na toe maua lona tutoatasi. Ina ua maeŹ»a lona tofiga i se tulaga fou, na faŹ»atautaia ma le naunautai e Colonel-General Hans von Seeckt le faŹ»atulagaina o se 'au faŹ»aauupegaina faŹ»apolofesa, ma vaavaai mo le avanoa e maua ai le malosi maualuga o le taua o 'au o loŹ»o avanoa.
O le laasaga muamua o le faŹ»apolofesa maualuga - o le taulaŹ»i i le mauaina o le maualuga maualuga o aŹ»oaŹ»oga mo tagata faigaluega uma, mai tagata tumaoti i tagata lautele. E tatau ona aŹ»oaŹ»oina le autau i le aganuu, le agaga Prussian o le osofaŹ»iga, talu ai, e tusa ai ma von Seeckt, naŹ»o se uiga faŹ»afefe, faŹ»amalosi e mafai ona mautinoa le manumalo e ala i le faŹ»atoŹ»ilaloina o 'au a se tagata osofaŹ»i e ono osofaŹ»ia Siamani. O le lona lua o le faaauupegaina lea o le militeri i auupega sili ona lelei, o se vaega o le feagaiga, ina ia "punu" i soo se mea e mafai ai. Sa i ai foi se talanoaga tele i le Reichswehr e uiga i mafuaaga o le toilalo i le Taua Muamua a le Lalolagi ma faaiuga e mafai ona maua mai lenei. NaŹ»o le faŹ»ataŹ»itaŹ»iga o nei felafolafoaiga na tulaŹ»i mai ai talanoaga e uiga i manatu fou o taua i tulaga faŹ»apitoa ma faŹ»atinoga, e faŹ»atatau i le atinaŹ»eina o se aŹ»oaŹ»oga fou a le militeri o le a tuŹ»uina atu ai i le Reichswehr se avanoa sili atu nai lo le malosi ae sili atu le le mautonu.
I le matata o aoaoga faavae o taua, na taŹ»ua ai e General von Seeckt e faapea o le tele ma le mamafa o fausaga na faia e se autau malosi malosi e le o toaaga ma e manaŹ»omia ai sapalai faifaipea, malosi. O se vaega'au to'aitiiti, ua a'oa'oina lelei na maua ai le fa'amoemoe e mafai ona sili atu le feavea'i, ma o le a faigofie ona fo'ia fa'afitauli tau feso'ota'iga. O le poto masani a Von Seeckt i le Taua Muamua a le Lalolagi i luma lea na sili atu ai le faŹ»aogaina o gaioiga nai lo luga o le itu i Sisifo malulu i se tasi nofoaga na mafua ai ona ia sailia ni auala e foia ai le faŹ»afitauli o le maualuga o numera o le fili i le gaioiga i le tactical ma le faŹ»atinoga tulaga. . O se gaioiga vave, ma le faŹ»amaoni e tatau ona maua ai se avanoa faŹ»apitonuŹ»u ma faŹ»aoga avanoa - o mea vaivai o le fili, faŹ»atagaina ai se osofaŹ»iga o ana laina puipui, ona faŹ»ataunuŹ»uina lea o gaioiga i le loloto o le puipuiga e faŹ»amoemoe e faŹ»aumatia le pito i tua o le fili. . Ina ia mafai ona faŹ»aogaina lelei i tulaga maualuga, e tatau i iunite i laŹ»asaga uma ona faŹ»atonutonu le fegalegaleaiga i le va o ituaiga eseese o auupega (taŹ»avale, solofanua, fana, sappers ma fesoŹ»otaŹ»iga). E le gata i lea, e tatau ona faŹ»apipiŹ»iina le 'au i auupega e faŹ»avae i luga o atinaŹ»e faŹ»atekonolosi lata mai. E ui lava i se conservatism patino i le mafaufau (von Seeckt e le o se lagolago o suiga tele suiga i tekinolosi ma le faatulagaga o le autau, sa fefe o ia i le tulaga lamatia o faaiuga e lei tofotofoina), o von Seeckt na ia faataatiaina faavae mo faatonuga i le lumanai o le atinae o le au a Siamani. I tua i le 1921, i lalo o lana lagolago i le Reichswehr, na tuuina atu ai le faatonuga "Faatonu ma taua i auupega tuufaatasi" (FĆ¼hrung und Gefecht der Verbundenen Waffen; FuG). I lenei faŹ»atonuga, o le faŹ»amamafa i luga o gaioiga faŹ»afefe, faŹ»amautu, e leŹ»i mafaufauina ma vave, faŹ»atatau i itu e lua e faŹ»afefe ai le fili poŹ»o se itu e tasi le itu ina ia vavae ese ai o ia mai sapalai ma faŹ»atapulaŹ»a lona potu mo le gaioiga. Ae ui i lea, e leŹ»i faŹ»atuai von Seeckt e ofo atu e faŹ»afaigofie lenei gaioiga e ala i le faŹ»aaogaina o auupega fou e pei o tane poŹ»o vaalele. I lea itu, sa fai si masani o ia. Nai lo lena, sa ia naunau e maua se tikeri maualuga o aŹ»oaŹ»oga, tutoŹ»atasi tutoŹ»atasi ma le felagolagomai atoatoa e avea ma faŹ»amautinoaga o togafiti lelei, faŹ»amaonia ma faŹ»aogaina e faŹ»aaoga ai auala masani o taua. Sa tutusa ona manatu i le toŹ»atele o taŹ»itaŹ»i o le Reichswehr, e pei o General Friedrich von Theisen (1866-1940), o ana tusitusiga na lagolagoina ai manatu o General von Seeckt.
O le General Hans von Seeckt e le o se lagolago i suiga faŹ»atekinisi fou ma, e le gata i lea, e leŹ»i manaŹ»o e faŹ»aalia Siamani i le taui a le Allied i le tulaga o se soliga manino o aiaiga o le Feagaiga o Versailles, ae i le 1924 na ia faŹ»atonuina ai se tagata ofisa e nafa. mo le su'esu'eina ma le a'oa'o atu o faiga fa'aauupega.
I le faaopoopo atu ia von Seeckt, e taua le taŹ»ua o isi tagata e toŹ»alua o le Weimar Republic o loŹ»o aŹ»afia ai le faŹ»avaeina o mafaufauga faŹ»a-Siamani i lena taimi. Joachim von StĆ¼lpnagel (1880-1968; aua neŹ»i fenumiai ma igoa sili ona lauiloa - Generals Otto von StĆ¼lpnagel ma Karl-Heinrich von StĆ¼lpnagel, tausoga oe na taŹ»itaŹ»ia 'au a Siamani i Farani i le 1940-1942 ma le 1942) 1944- I le 1922, sa ia faauluulu i le Operational Council of the Truppenamt, i.e. le pule a le Reichswehr, ma mulimuli ane na umia ni tofiga eseese: mai le taŹ»itaŹ»iŹ»au o le au fitafita i le 1926 i le taŹ»itaŹ»iŹ»au o le Wehrmacht Reserve Army mai le 1926 ma le tulaga o le Lieutenant General. Na faateŹ»aina mai le autau ina ua uma ona faitioina faiga faavae a Hitila i le 1938, Joachim von StĆ¼lpnagel, o se fautua o taua feaveaŹ»i, na faŹ»afeiloaŹ»i i le fuafuaga a Siamani le manatu o le aŹ»oaŹ»oina o le sosaiete atoa i le agaga o le sauniuni mo taua. Na ia alu atili - o ia o se lagolago o le atinaŹ»eina o malosiaga ma auala mo le faŹ»atinoina o galuega faŹ»avae i tua atu o laina o le fili o le a osofaŹ»ia Siamani. Na ia fautuaina le mea ua taŹ»ua o Volkkrieg - o se taua "tagata", lea o tagatanuu uma, ua saunia lelei i le taimi o le filemu, o le a feagai ma le fili tuusao pe le tuusao - e ala i le auai i sauaga faaituau. NaŹ»o le maeŹ»a ona vaivai o le au a le fili i taua, e tatau ona faia le osofaŹ»iga masani a le au masani masani, lea, e faŹ»aaoga ai le gaoioi, saoasaoa ma le malosi o le afi, e faŹ»atoŹ»ilaloina ai vaega vaivai o le fili, i luga o latou lava teritori ma luga o le teritori o le fili, i le tuliloaina o se fili ua sola. O le elemene o se osofaŹ»iga malosi i le au vaivai a le fili o se vaega taua o le manatu o von Stulpnagel. Ae ui i lea, o lenei manatu e leŹ»i atiina ae i le Reichswehr poŹ»o le Wehrmacht.
O Wilhelm Grƶner (1867-1939), o se leoleo Siamani, sa auauna i galuega eseese a le aufaigaluega i le taimi o le taua, ae ia Mati 1918 na avea ai o ia ma taŹ»itaŹ»iŹ»au o le 26th Army Corps, lea na nofoia Ukraine, ma mulimuli ane taŹ»itaŹ»i o le aufaigaluega a le vaegaŹ»au. Ia Oketopa 1918, 1920, ina ua faateŹ»aina Erich Ludendorff mai le tulaga o le Sui Sili o le Aufaigaluega Aoao, na suia ai o ia e General Wilhelm Groener. Na te leŹ»i umia ni tulaga maualuluga i le Reichswehr ma i le 1928 na ia tuua ai le vaegaau ma le tulaga o le lutena aoao. Na ia ulufale i faiga faaupufai, faatino, aemaise lava, galuega a le Minisita o Felauaiga. I le va o Ianuari 1932 ma Me XNUMX, na avea ai o ia ma Minisita o le Puipuiga o le Weimar Republic.
Na fa'asoa e Wilhelm Groener manatu muamua a von Seeckt e na'o le fa'atosina ma le vave o le osofa'iga e mafai ona o'o atu ai i le fa'aumatiaga o 'au a le fili ma, i'u ai i le manumalo. O le taua e tatau ona faŹ»aogaina ina ia puipuia ai le fili mai le fausiaina o se puipuiga malosi. Ae ui i lea, na faŹ»aalia foi e Wilhelm Groener se elemene fou o fuafuaga faŹ»ataŹ»itaŹ»i mo tagata Siamani - o lenei fuafuaga na faŹ»avae tonu lava i le tamaoaiga o le setete. Na ia talitonu e tatau foi i le militeri ona amanaia avanoa tau tamaoaiga i totonu o le atunuu ina ia aloese ai mai le faaleagaina o punaoa. O ana gaioiga, e faŹ»atatau i le pulea lelei o mea tau tupe i faŹ»atauga mo le militeli, e ui i lea, e leŹ»i fetaui ma le malamalama mai le militeli, o le na talitonu o mea uma i totonu o le setete e tatau ona tuŹ»ufaŹ»atasia i lona malosi puipuia ma, pe a manaŹ»omia, e tatau ona saunia tagatanuu e tauave. le avega o auupega. O ona sui i le Matagaluega o le Puipuiga e leŹ»i tutusa ona manatu tau tamaoaiga. O le mea e malie ai, na faŹ»aalia foi e Wilhelm Grƶner lana vaŹ»aiga o se autau a Siamani i le lumanaŹ»i ma faŹ»ataŹ»avalevale atoa ma vaega faŹ»aofuofu, faŹ»apea foŹ»i ma fitafita faŹ»apipiŹ»iina i auupega faŹ»aonaponei faŹ»aonaponei. I lalo o ia, na amata ai ona faia faŹ»ataŹ»itaŹ»iga faŹ»ataŹ»itaŹ»iga ma le tele (e ui ina faŹ»ataŹ»itaŹ»iina) faŹ»aogaina o faŹ»atulagaga maualuga. O se tasi o nei faamalositino na faia ina ua tuua e Groener lona tofiga, ia Setema 1932, i le itulagi o Frankfurt an der Oder. O le itu "lanu moana", o le tagata tetee, na taitaia e Lieutenant General Gerd von Rundstedt (1875-1953), o le taitaiau o le 3rd Infantry Division mai Perelini, ae o le itu osofaŹ»i, o loŹ»o faŹ»apipiŹ»iina malosi i solofanua, afi afi ma faŹ»aofuofu (sei vagana ai solofanua. , o le tele o faŹ»ataŹ»itaŹ»iga, o loŹ»o faŹ»atusalia e masini afi laiti) - Lieutenant General Fedor von Bock, taŹ»itaŹ»i o le 2nd Infantry Division mai Szczecin. O nei fa'atinoga na fa'aalia ai le faigata i le fa'aogaina o 'au ti'eti'e solofanua tu'u fa'atasi ma 'au tau afi; ina ua maeŹ»a, e leŹ»i taumafai tagata Siamani e fausia ni iunite faŹ»a-mesinia solofanua, lea na faia i le USSR, ma se vaega i Amerika.
Kurt von Schleicher (1882-1934), o se taitai aoao foi na nofo i le Reichswehr seia oo i le 1932, sa avea ma Minisita o le Puipuiga mai ia Iuni 1932 ia Ianuari 1933, ma mo sina taimi puupuu (Tesema 1932-Ianuari 1933) sa avea foi ma Chancellor o Siamani. O se tagata talitonu malosi i auupega faalilolilo, e tusa lava po o le a le tau. O le muamua ma naŹ»o le "Nazi" Minisita o le Puipuiga (Minisita o Taua mai le 1935), Field Marshal Werner von Blomberg, na vaaia le suiga o le Reichswehr i le Wehrmacht, ma vaavaaia le tele o le faalauteleina o le au Siamani, e tusa lava po o le a le tau o le. faiga. . Na tumau pea Werner von Blomberg i lona tulaga mai ia Ianuari 1933 ia Ianuari 1938, ina ua faamaapeina atoa le Ofisa o Taua, ma i le aso 4 o Fepuari, 1938, na tofia ai le Wehrmacht High Command (Oberkommando der Wehrmacht), na faauluulu i ai le au Artillery General Wilhelm Keitel. (talu mai Iulai 1940 - marshal fanua).
O le uluai Siamani armored theorists
O le tusitala Siamani sili ona taŹ»utaŹ»ua o taua feaveaŹ»i faŹ»aonaponei o Colonel General Heinz Wilhelm Guderian (1888-1954), tusitala o le tusi lauiloa Achtung-Panzer! die Entwicklung der Panzerwaffe, ihre Kampftaktik und ihre opera Mƶglichkeitenā (Faalogo, tane! O le atiina aŹ»e o vaegaŹ»au, o a latou togafiti ma le mafai ona faagaoioia), lomia i Stuttgart i le 1937. Ae o le mea moni, o le manatu Siamani o le faŹ»aaogaina o 'au tau i taua. na fa'atupuina ose galuega tu'ufa'atasia le to'atele o tagata e le'i ta'uta'ua ma ua galo i le taimi nei. E le gata i lea, i le taimi muamua - seia oo i le 1935 - na latou faia se sao sili atu i le atinaŹ»eina o le 'au Siamani nai lo le kapeteni mulimuli ane, ma mulimuli ane Major Heinz Guderian. Na ia vaŹ»aia se tane mo le taimi muamua i le 1929 i Suetena ma i luma atu e itiiti sona fiafia i 'au faŹ»aauupegaina. E taua le matauina o le taimi lea ua uma ona faatonuina faalilolilo e le Reichswehr ana tane muamua e lua, ma o le auai o Guderian i lenei faiga e leai se mea. O le toe iloiloga o lana matafaioi atonu e fesoŹ»otaŹ»i ma le faitauina o ana faŹ»amanatuga faitau lautele "Erinnerungen eines Soldaten" ("Memoirs of a Soldier"), lomia i le 1951, ma e mafai ona faŹ»atusatusa i faŹ»amanatuga a Marshal Georgy Zhukov "Memoirs. ma Mafaufauga Loloto ā(Memories of a Soldier) i le 1969 - e ala i le viia o latou lava ausia. Ma e ui lava o Heinz Guderian e le masalomia na faia se sao tele i le atinaŹ»eina o 'au faŹ»aauupegaina a Siamani, e tatau ona taŹ»ua i latou na faŹ»aumatia e lana tala faŹ»asolopito ma tuliesea mai le manatua o le au tusitala talafaasolopito.
O le uluai lauiloa Siamani theorist o armored operations Lieutenant (mulimuli ane Lieutenant Colonel) Ernst Volkheim (1898-1962), o le sa auauna atu i le au a Kaiser mai le 1915, na tulai i le tulaga muamua o le ofisa i le 1916. Mai le 1917 sa galue i le au fana. ma mai ia Aperila 1918 na ia ulufale atu ai i le auaunaga i le uluai vaega o le ofutau a Siamani. O lea na avea ai o ia ma tane va'a i le taimi o le Taua Muamua a le Lalolagi, ma i le Reichswehr fou na tofia ai o ia i le auaunaga tau felauaiga - Kraftfahrtruppe. I le 1923 na siitia atu ai o ia i le Ofisa Asiasi o Felauaiga, lea na ia suesueina ai le faaaogaina o tane i taua i aso nei. Ua i ai nei i le 1923, o lana tusi muamua, Die deutschen Kampfwagen im Weltkriege (tane Siamani i le Taua Muamua a le Lalolagi), na lomia i Perelini, lea na ia talanoa ai e uiga i le aafiaga o le faaaogaina o tane i luga o le malae, ma lona aafiaga patino o se taitai kamupani. sa aoga foi. tane tane i le 1918. I le tausaga mulimuli ane, na lomia ai lana tusi lona lua, Der Kampfwagen in der heutigen KriegfĆ¼hrung (Tanks i taua faŹ»aonaponei), lea e mafai ona manatu o le galuega muamua a Siamani i le faŹ»aogaina o 'au faŹ»aauupega i taua faŹ»aonapo nei. I lenei vaitau, i le Reichswehr, o le infantry o loŹ»o manatu pea o le malosi taua tele, ma tane - o se auala e lagolago ai ma puipuia le gaioiga a le fitafita i luga o le tutusa ma 'au inisinia poŹ»o fesoŹ»otaŹ»iga. Na finau Ernst Volkheim e faapea o tane ua manatu faatauvaa i Siamani i le taimi o le Taua Muamua a le Lalolagi ma e mafai e le au faaauupegaina ona fausia le malosi taua, ae o le au fitafita na mulimuli i tane, nofoia le eria ma tuufaatasia mea na ausia. Na fa'aaoga fo'i e Volkheim le finauga e fa'apea, afai e itiiti le taua o tane i luga o le malae, aisea la na fa'asaina ai e le Au So'o ia Siamani mai le mauaina? Na ia talitonu e mafai ona tatalia so'o se ituaiga 'autau a le fili i luga o le eleele ma e mafai ona fa'aoga i ni auala eseese. E tusa ai ma ia, o le ituaiga autu o le taŹ»avale taua e tatau ona avea o se tane feololo, lea, aŹ»o tumau pea lona gaoioi i luga o le malae o le taua, o le a faŹ»aauupegaina foi i se fana e mafai ona faŹ»aumatia soŹ»o se mea i luga o le malae, e aofia ai tane a le fili. E tusa ai ma le fegalegaleaiga i le va o tane ma fitafita, na taŹ»ua ma le lototele e Ernst Volkheim o tane e tatau ona avea ma a latou malosi malosi ma e tatau ona avea ma a latou auupega lona lua. I le Reichswehr, lea na tatau ai ona pulea e le au fitafita le malae o le taua, o sea vaaiga - e uiga i le vaega fesoasoani a le au fitafita e faatatau i le faŹ»aofuofu - na faŹ»amatalaina o se talitonuga sese.
I le 1925, na talia ai Lieutenant Volkheim i le aŹ»oga a le au ofisa i Dresden, lea na ia lauga ai i faiga faŹ»aofuofu. I le tausaga lava lea, na lomia ai lana tusi lona tolu, Der Kampfwagen und Abwehr dagegen (Tanks ma le anti-tank defense), lea na talanoaina ai auala o tane tane. I totonu o lenei tusi, na ia faŹ»aalia foi le manatu o le atinaŹ»eina o tekinolosi o le a faŹ»atagaina ai le gaosiga o tane vave, faŹ»atuatuaina, faŹ»aauupegaina ma faŹ»aofuofu faŹ»atasi ai ma le maualuga o le gafatia i luga o le atunuŹ»u. Fa'aauupegaina i leitio e pulea lelei i latou, o le a mafai ona latou gaoioi tutoatasi mai 'au autu, ave taua i se tulaga fou atoa. Na ia tusia foi i le lumanai o le a mafai ona fausia se laina atoa o taavale ofutau ua fuafuaina e foia ai le tele o galuega. Sa tatau ona latou puipuia gaioiga a tane, mo se faŹ»ataŹ»itaŹ»iga, e ala i le felauaiga o fitafita, e tutusa le malosi o le koluse ma le saoasaoa tutusa o gaioiga. I lana tusi fou, na ia faŹ»aalia ai foŹ»i le manaŹ»oga mo "tagata masani" e faŹ»atulagaina se puipuiga lelei e teteŹ»e i tane - e ala i le faŹ»aaogaina o se faŹ»avasegaga talafeagai, faŹ»apipiŹ»i ma le faŹ»apipiŹ»iina o fana e mafai ona faŹ»aumatia tane i le faŹ»atonuga o tane a le fili. Sa ia faāamamafaina foāi le taua o le aāoaāoina o tamaāitaāi vae i le tulaga o le faāatumauina o le toāa ma le agaga lelei pe a feiloaāi ma tane a le fili.
I le 1932-1933, sa avea Kapeteni Volkheim ma faiaoga i le aoga ofutau a Kama Soviet-Siamani i Kazan, lea na ia aoaoina ai foi le au fitafita Soviet. I le taimi lava e tasi, na ia lolomiina foi le tele o tala i le "Tygodnik Wojskowy" (MilitƤr Wochenblatt). I le 1940 na avea ai o ia ma taŹ»itaŹ»i o le Panzer-Abteilung zbV 40 tank battalion o loŹ»o galue i Nouei, ma i le 1941 na avea ai o ia ma taŹ»itaŹ»i o le aŹ»oga Panzertruppenschule i WĆ¼nsdorf, lea na ia nofo ai seia oŹ»o i le 1942, ina ua litaea.
E ui lava i le tetee muamua, ae na amata ona maua e Volkheim le tele o eleele lafulemu i totonu o le Reichswehr, ma o nisi oi latou na tutusa se vaega o ona manatu o Colonel Werner von Fritsch (1888-1939; mai le 1932 o le tele o vaegaau, mai ia Fepuari 1934 o le taŹ»itaŹ»i o le autau. le Vaegaau a le Laueleele (Obeerkommando des Heeres; OKH) faatasi ai ma le tulaga o le lutena aoao, ma mulimuli ane colonel general, faapea foi ma le taŹ»itaŹ»iŹ»au tele Werner von Blomberg (1878-1946; mulimuli ane marshal fanua), na avea ma taŹ»itaŹ»i o aŹ»oaŹ»oga a le Reichswehr, mai le 1933 Minisita o Taua, ma talu mai le 1935 o le uluai TaŹ»itaŹ»i Sili o le Vaegaau a Siamani (Wehrmacht, OKW) O latou manatu, ioe, e le o se mea faŹ»apitoa, ae na lagolagoina uma e i latou uma le atinaŹ»eina o 'au faŹ»aauupegaina - o se tasi o le tele o meafaigaluega. e fa'amalosia le vaega fa'ate'ia a fitafita Siamani I se tasi o ana tusitusiga i le MilitƤr Wochenblatt, na tusia ai e Werner von Fritsch e faapea o tane e ono avea ma auupega taua i le tulaga o galuega ma mai se vaaiga fa'atino o le a sili ona aoga pe a fa'atulagaina i totonu. vaega tetele e pei o brigades ofutau. I le isi itu, na saunia e Werner von Blomberg ia Oketopa 1927 faatonuga mo le aŹ»oaŹ»oina o tulafono faŹ»aofuofu e leŹ»i i ai i lena taimi. Guderian i ana faŹ»amanatuga na tuŹ»uaia uma ai le au taŹ»utaŹ»ua o loŹ»o taŹ»ua i luga o le conservatism pe a oŹ»o mai i le faŹ»aaogaina o fitafita vave, ae e le moni lenei mea - naŹ»o le natura lavelave o Guderian, o lona faŹ»amalieina ma le faitioina e faŹ»avavau i ona tagata maualuga e faapea i le taimi atoa o lana galuega faamiliteli sootaga ma o ona taitai na sili atu ona mafatia. SoŹ»o se tasi e leŹ»i ioe atoatoa ia te ia, na tuŹ»uaŹ»ia e Guderian i ana faŹ»amanatuga o le tua ma le le malamalama i mataupu faavae o taua i aso nei.
Major (mulimuli ane Major General) Ritter Ludwig von Radlmeier (1887-1943) o se tagata ofisa i le 10th Bavarian Infantry Regiment mai le 1908, ma i le faaiuga o le taua sa avea foi ma se tagata ofisa i le vaega a Siamani. Ina ua uma le taua, sa ia toe foi atu i le vaegaau, ae i le 1924 sa tofia o ia i se tasi o le fitu autau felauaiga o le Reichswehr - le 7 (Bayerischen) Kraftfahr-Abteilung. O nei autau na fausia e tusa ai ma siata faŹ»alapotopotoga a le Reichswehr, na tusia e tusa ai ma le Feagaiga o Versailles, mo le faŹ»amoemoe e tuŹ»uina atu vaega o fitafita. Ae ui i lea, o le mea moni, na avea i latou ma faŹ»avae afi faŹ»avaomalo, talu ai o latou vaŹ»a o taavale eseese, mai loli eseese i uila afi ma e oŹ»o lava i ni nai (faŹ»atagaina e le feagaiga) taavale faŹ»aofuofu, na faŹ»aaogaina lautele i faŹ»ataŹ»itaŹ»iga muamua ma le faŹ»aogaina o le masini. autau. O nei autau na faŹ»aalia faŹ»ataŹ»itaŹ»iga o tane faŹ»aaogaina i le Reichswehr mo aŹ»oaŹ»oga i le puipuiga o tane, faŹ»apea foŹ»i ma le faŹ»ataŹ»itaŹ»iina o togafiti a 'au. I le tasi itu, o tagata ofisa sa iai le poto masani muamua i le masini (e aofia ai tane tane muamua a le malo) na ulufale atu i nei autau, ma i le isi itu, o ofisa mai isi lala o le militeli, mo faasalaga. I le mafaufau o le taŹ»itaŹ»i maualuga a Siamani, o 'autau o felauaiga afi, i se tulaga, o sui o le auŹ»aunaga taŹ»avale a le Kaiser. E tusa ai ma le agaga faamiliteli a Prussian, e tatau i se tagata ofisa ona faia se auaunaga mamalu i tulaga, ma sa auina atu taavale solofanua o se faasalaga, o se mea lea i le va o le faasalaga masani ma le faamasinoga faamiliteli. O le mea e lelei ai mo le Reichswehr, o le ata o nei afi feŹ»aveaŹ»i o loŹ»o faasolosolo malie ona suia, faŹ»atasi ai ma le uiga i nei vaega i tua o fatu o le faŹ»aogaina o le autau i le lumanaŹ»i.
I le 1930, na siitia ai Major von Radlmayer i le Ofisa Asiasi o le Auaunaga Tau Felauaiga. I lenei vaitau, o lona uiga, i le 1925-1933, sa ia malaga soo atu i le Iunaite Setete, faamasani ma ausia Amerika i le fanua o le tane fale ma le foafoaina o le vaega muamua armored. Na aoina e Major von Radlmeier faŹ»amatalaga mo le Reichswehr i le atinaŹ»eina o 'au faŹ»aauupega i fafo, ma tuŹ»uina atu ia i latou ana lava faaiuga e uiga i le atinaŹ»eina o le au Siamani i le lumanaŹ»i. Talu mai le 1930, o Major von Radlmayer o le ta'ita'i o le a'oga a Kama o 'au i Kazan i le USSR (Direktor der Kampfwagenschule "Kama"). I le 1931 na suitulaga ai o ia i se alii sili. Josef Harpe (ta'ita'i o le 5th Panzer Army i le taimi o le Taua Lona Lua a le Lalolagi) ma "ave'esea" e ona ta'ita'i mai le Ofisa Asiasi o Felauaiga. Na'o le 1938 na tofia ai o ia e avea ma ta'ita'i o le 6th ma sosoo ai ma le 5th brigades armored, ma ia Fepuari 1940 na avea ai o ia ma ta'ita'i o le vaega lona 4 armored. Na aveesea o ia mai le pule ia Iuni 1940 ina ua pueina lana vaega e le puipuiga a Farani i Lille; litaea i le 1941 ma maliu ai
ona o gasegase i le 1943.
O Major Oswald Lutz (1876-1944) atonu e le o se tagata poto i le uiga saŹ»o o le upu, ae o le mea moni o ia, ae le o Guderian, o le sa avea moni lava ma "tama" o le au Siamani. Talu mai le 1896, o se sapper officer, i le taimi o le 21st Taua a le Lalolagi sa ia auauna atu i le autau nofoaafi. Ina ua uma le taua, sa avea o ia ma ulu o le auaunaga tau felauaiga o le 7th Infantry Brigade, ma ina ua mavae le toe faatulagaina o le Reichswehr, e tusa ai ma aiaiga o le Feagaiga o Versailles, sa avea o ia ma taŹ»itaŹ»iŹ»au o le 1927th felauaiga autau, lea ( i le ala, e pei o se faasalaga) foi pulou. Heinz Guderian. I le 1, na siitia atu ai Lutz i le ofisa autu o le Vaegaau Numera 1931 i Perelini, ma i le 1936 na avea ai o ia ma tagata asiasi o fitafita felauaiga. O lana pule o le aufaigaluega o Major Heinz Guderian; e le'i umi ae siitia uma: Oswald Lutz i le pule aoao, ma Guderian i le lutena kolonel. O Oswald Lutz na umia lona tulaga seia oo ia Fepuari 1938, ina ua tofia o ia e avea ma taŹ»itaŹ»iŹ»au o le vaega muamua a Wehrmacht, le 1936 Army Corps. Litaea ile 1 tausaga le matua. I le 1935 na avea ai Colonel Werner Kempf ma ona sui i le asiasiga, o lona tulaga ua uma ona taŹ»ua o Inspekteur der Kraftfahrkampftruppen und fĆ¼r Heeresmotorisierung, o lona uiga, o le tagata asiasi o le auaunaga tau felauaiga ma le afi afi a le vaegaau. O Oswald Lutz o le taŹ»itaŹ»iŹ»au muamua na mauaina le tulaga o le "lautele o 'au faŹ»aauupega" (Novema XNUMX XNUMX), ma o le mafuaŹ»aga lava lea e mafai ai ona taŹ»ua o ia o "le vaŹ»a muamua o le Wehrmacht". E pei ona uma ona matou fai atu, o Lutz e le o se aŹ»oaŹ»oga, ae o se faŹ»atonu ma pule - i lalo o lana taŹ»itaŹ»iga tuusaŹ»o na faia ai le vaega muamua o tane Siamani.
Heinz Guderian - o se faailoga o le autau a Siamani
Š„Š°Š¹Š½Ń ŠŠøŠ»ŃŠ³ŠµŠ»ŃŠ¼ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ ŃŠ¾Š“ŠøŠ»ŃŃ 17 ŠøŃŠ½Ń 1888 Š³. Š² Š„ŠµŠ»Š¼Š½Š¾ Š½Š° ŠŠøŃŠ»Šµ, Š² ŃŠ¾Š³Š“Š°ŃŠ½ŠµŠ¹ ŠŠ¾ŃŃŠ¾ŃŠ½Š¾Š¹ ŠŃŃŃŃŠøŠø, Š² ŃŠµŠ¼ŃŠµ ŠæŃŠ¾ŃŠµŃŃŠøŠ¾Š½Š°Š»ŃŠ½Š¾Š³Š¾ Š¾ŃŠøŃŠµŃŠ°. Š ŃŠµŠ²ŃŠ°Š»Šµ 1907 Š³. ŃŃŠ°Š» ŠŗŠ°Š“ŠµŃŠ¾Š¼ 10-Š³Š¾ Š³Š°Š½Š½Š¾Š²ŠµŃŃŠŗŠ¾Š³Š¾ ŠŠ³ŃŠ¾Š²ŃŠŗŠ¾Š³Š¾ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š°, ŠŗŠ¾ŃŠ¾ŃŃŠ¼ ŠŗŠ¾Š¼Š°Š½Š“Š¾Š²Š°Š» ŠµŠ³Š¾ Š¾ŃŠµŃ, Š»ŠµŠ¹ŃŠµŠ½Š°Š½Ń. Š¤ŃŠøŠ“ŃŠøŃ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½, ŃŠµŃŠµŠ· Š³Š¾Š“ Š¾Š½ ŃŃŠ°Š» Š²ŃŠ¾ŃŃŠ¼ Š»ŠµŠ¹ŃŠµŠ½Š°Š½ŃŠ¾Š¼. Š 1912 Š³. Š¾Š½ Ń Š¾ŃŠµŠ» ŠæŠ¾ŃŃŃŠæŠøŃŃ Š½Š° ŠæŃŠ»ŠµŠ¼ŠµŃŠ½ŃŠµ ŠŗŃŃŃŃ, Š½Š¾ ŠæŠ¾ ŃŠ¾Š²ŠµŃŃ Š¾ŃŃŠ° ā Š² ŃŠ¾ Š²ŃŠµŠ¼Ń ŃŠ¶Šµ Š³ŠµŠ½. Š¼Š°Š¹Š¾Ń Šø ŠŗŠ¾Š¼Š°Š½Š“ŠøŃŃ 35. ŠŠµŃ Š¾ŃŠ½ŃŠµ Š±ŃŠøŠ³Š°Š“Ń ā Š·Š°ŠŗŠ¾Š½ŃŠøŠ» ŠŗŃŃŃ ŃŠ°Š“ŠøŠ¾ŃŠ²ŃŠ·Šø. Š Š°Š“ŠøŠ¾ŃŃŠ°Š½ŃŠøŠø ŠæŃŠµŠ“ŃŃŠ°Š²Š»ŃŠ»Šø ŃŠ¾Š±Š¾Š¹ Š²ŠµŃŃŠøŠ½Ń Š²Š¾ŠµŠ½Š½Š¾Š¹ ŃŠµŃ Š½ŠøŠŗŠø ŃŠ¾Š³Š¾ Š²ŃŠµŠ¼ŠµŠ½Šø, Šø ŠøŠ¼ŠµŠ½Š½Š¾ ŃŠ°Šŗ Š„Š°Š¹Š½Ń ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ ŠæŃŠøŠ¾Š±ŃŠµŠ» ŠæŠ¾Š»ŠµŠ·Š½ŃŠµ ŃŠµŃ Š½ŠøŃŠµŃŠŗŠøŠµ Š·Š½Š°Š½ŠøŃ. Š 1913 Š³Š¾Š“Ń Š½Š°ŃŠ°Š» Š¾Š±ŃŃŠµŠ½ŠøŠµ Š² ŠŠ¾ŠµŠ½Š½Š¾Š¹ Š°ŠŗŠ°Š“ŠµŠ¼ŠøŠø Š² ŠŠµŃŠ»ŠøŠ½Šµ, ŠŗŠ°Šŗ ŃŠ°Š¼ŃŠ¹ Š¼Š¾Š»Š¾Š“Š¾Š¹ ŠŗŃŃŃŠ°Š½Ń (ŃŃŠµŠ“Šø ŠŗŠ¾ŃŠ¾ŃŃŃ Š±ŃŠ», Š² ŃŠ°ŃŃŠ½Š¾ŃŃŠø, ŠŃŠøŠŗ ŠŠ°Š½ŃŃŠµŠ¹Š½). Š Š°ŠŗŠ°Š“ŠµŠ¼ŠøŠø Š½Š° ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½Š° Š±Š¾Š»ŃŃŠ¾Šµ Š²Š»ŠøŃŠ½ŠøŠµ Š¾ŠŗŠ°Š·Š°Š» Š¾Š“ŠøŠ½ ŠøŠ· Š»ŠµŠŗŃŠ¾ŃŠ¾Š² ā ŠæŠ¾Š»ŠŗŠ¾Š²Š½ŠøŠŗ ŠæŃŠøŠ½Ń Š ŃŠ“ŠøŠ³ŠµŃ ŃŠ¾Š½ Š“ŠµŃ ŠŠ¾Š»ŃŃ. ŠŠ°ŃŠ°Š²ŃŠ°ŃŃŃ ŠŠµŃŠ²Š°Ń Š¼ŠøŃŠ¾Š²Š°Ń Š²Š¾Š¹Š½Š° ŠæŃŠµŃŠ²Š°Š»Š° Š¾Š±ŃŃŠµŠ½ŠøŠµ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½Š°, ŠŗŠ¾ŃŠ¾ŃŠ¾Š³Š¾ ŠæŠµŃŠµŠ²ŠµŠ»Šø Š² 5-Šµ ŠæŠ¾Š“ŃŠ°Š·Š“ŠµŠ»ŠµŠ½ŠøŠµ ŃŠ°Š“ŠøŠ¾ŃŠ²ŃŠ·Šø. ŠŠ°Š²Š°Š»ŠµŃŠøŠ¹ŃŠŗŠ°Ń Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŃ, ŠæŃŠøŠ½ŠøŠ¼Š°Š²ŃŠ°Ń ŃŃŠ°ŃŃŠøŠµ Š² ŠæŠµŃŠ²Š¾Š½Š°ŃŠ°Š»ŃŠ½Š¾Š¼ Š½Š°ŃŃŃŠæŠ»ŠµŠ½ŠøŠø ŠŠµŃŠ¼Š°Š½ŠøŠø ŃŠµŃŠµŠ· ŠŃŠ“ŠµŠ½Š½Ń Š½Š° Š¤ŃŠ°Š½ŃŠøŃ. ŠŠµŠ±Š¾Š»ŃŃŠ¾Š¹ Š¾ŠæŃŃ Š²ŃŃŃŠøŃ ŠŗŠ¾Š¼Š°Š½Š“ŠøŃŠ¾Š² ŠøŠ¼ŠæŠµŃŃŠŗŠ¾Š¹ Š°ŃŠ¼ŠøŠø Š¾Š·Š½Š°ŃŠ°Š», ŃŃŠ¾ ŠæŠ¾Š“ŃŠ°Š·Š“ŠµŠ»ŠµŠ½ŠøŠµ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½Š° ŠæŃŠ°ŠŗŃŠøŃŠµŃŠŗŠø Š½Šµ ŠøŃŠæŠ¾Š»ŃŠ·Š¾Š²Š°Š»Š¾ŃŃ. ŠŠ¾ Š²ŃŠµŠ¼Ń Š¾ŃŃŃŃŠæŠ»ŠµŠ½ŠøŃ ŠæŠ¾ŃŠ»Šµ Š±ŠøŃŠ²Ń Š½Š° ŠŠ°ŃŠ½Šµ Š² ŃŠµŠ½ŃŃŠ±ŃŠµ 1914 Š³. ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ ŃŃŃŃ Š½Šµ ŠæŠ¾ŠæŠ°Š» Š²Š¾ ŃŃŠ°Š½ŃŃŠ·ŃŠŗŠøŠ¹ ŠæŠ»ŠµŠ½, ŠŗŠ¾Š³Š“Š° Š²ŠµŃŃ ŠµŠ³Š¾ Š¾ŃŃŃŠ“ ŠæŠ¾ŃŠµŃŠæŠµŠ» ŠŗŃŃŃŠµŠ½ŠøŠµ Š² Š“ŠµŃŠµŠ²Š½Šµ ŠŠµŃŠµŠ½Š²ŠøŠ»Ń. ŠŠ¾ŃŠ»Šµ ŃŃŠ¾Š³Š¾ ŃŠ¾Š±ŃŃŠøŃ ŃŠ¼. Š¾Š½ Š±ŃŠ» ŠæŃŠøŠŗŠ¾Š¼Š°Š½Š“ŠøŃŠ¾Š²Š°Š½ Šŗ Š¾ŃŠ“ŠµŠ»Ń ŃŠ²ŃŠ·Šø 4. Š°ŃŠ¼ŠøŠø Š²Š¾ Š¤Š»Š°Š½Š“ŃŠøŠø, Š³Š“Šµ Š¾Š½ Š±ŃŠ» ŃŠ²ŠøŠ“ŠµŃŠµŠ»ŠµŠ¼ ŠæŃŠøŠ¼ŠµŠ½ŠµŠ½ŠøŃ Š½ŠµŠ¼ŃŠ°Š¼Šø ŠøŠæŃŠøŃŠ° (Š“ŃŠ¼ŃŃŠµŠ³Š¾ŃŃ Š³Š°Š·Š°) Š² ŠŠæŃŠµ Š² Š°ŠæŃŠµŠ»Šµ 1914 Š³Š¾Š“Š°. Š”Š»ŠµŠ“ŃŃŃŠµŠµ ŠµŠ³Š¾ Š½Š°Š·Š½Š°ŃŠµŠ½ŠøŠµ ā ŃŠ°Š·Š²ŠµŠ“ŃŠ²Š°ŃŠµŠ»ŃŠ½ŃŠ¹ Š¾ŃŠ“ŠµŠ» 5-Š³Š¾ ŃŃŠ°Š±Š°. ŠŃŠ¼ŠµŠ¹ŃŠŗŠøŠµ Š±Š¾Šø ŠæŠ¾Š“ ŠŠµŃŠ“ŠµŠ½Š¾Š¼. ŠŠøŃŠ²Š° Š½Š° ŃŠ½ŠøŃŃŠ¾Š¶ŠµŠ½ŠøŠµ (materialschlacht) ŠæŃŠ¾ŠøŠ·Š²ŠµŠ»Š° Š½Š° ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½Š° Š±Š¾Š»ŃŃŠ¾Šµ Š½ŠµŠ³Š°ŃŠøŠ²Š½Š¾Šµ Š²ŠæŠµŃŠ°ŃŠ»ŠµŠ½ŠøŠµ. Š ŠµŠ³Š¾ Š³Š¾Š»Š¾Š²Šµ ŃŠ»Š¾Š¶ŠøŠ»Š¾ŃŃ ŃŠ±ŠµŠ¶Š“ŠµŠ½ŠøŠµ Š¾ ŠæŃŠµŠ²Š¾ŃŃ Š¾Š“ŃŃŠ²Šµ Š¼Š°Š½ŠµŠ²ŃŠµŠ½Š½ŃŃ Š“ŠµŠ¹ŃŃŠ²ŠøŠ¹, ŠŗŠ¾ŃŠ¾ŃŃŠµ Š¼Š¾Š³Š»Šø Š±Ń ŃŠæŠ¾ŃŠ¾Š±ŃŃŠ²Š¾Š²Š°ŃŃ ŃŠ°Š·Š³ŃŠ¾Š¼Ń ŠæŃŠ¾ŃŠøŠ²Š½ŠøŠŗŠ° Š±Š¾Š»ŠµŠµ ŃŃŃŠµŠŗŃŠøŠ²Š½ŃŠ¼ ŃŠæŠ¾ŃŠ¾Š±Š¾Š¼, ŃŠµŠ¼ Š¾ŠŗŠ¾ŠæŠ½Š°Ń Š±Š¾Š¹Š½Ń. Š ŃŠµŃŠµŠ“ŠøŠ½Šµ 1916 Š³. Š¾Ń. ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ Š±ŃŠ» ŠæŠµŃŠµŠ²ŠµŠ“ŠµŠ½ Š² ŠØŃŠ°Š± 4. Š°ŃŠ¼ŠøŠø Š²Š¾ Š¤Š»Š°Š½Š“ŃŠøŠø, ŃŠ°ŠŗŠ¶Šµ Š² ŃŠ°Š·Š²ŠµŠ“ŃŠ²Š°ŃŠµŠ»ŃŠ½ŃŃ Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŃ. ŠŠ“ŠµŃŃ Š¾Š½ Š±ŃŠ» Š² ŃŠµŠ½ŃŃŠ±ŃŠµ 1916 Š³Š¾Š“Š°. ŃŠ²ŠøŠ“ŠµŃŠµŠ»Ń (Ń Š¾ŃŃ Šø Š½Šµ Š¾ŃŠµŠ²ŠøŠ“ŠµŃ) ŠæŠµŃŠ²Š¾Š³Š¾ ŠæŃŠøŠ¼ŠµŠ½ŠµŠ½ŠøŃ Š°Š½Š³Š»ŠøŃŠ°Š½Š°Š¼Šø ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š² Š² Š±ŠøŃŠ²Šµ Š½Š° Š”Š¾Š¼Š¼Šµ. ŠŠ“Š½Š°ŠŗŠ¾ Š½Š° Š½ŠµŠ³Š¾ ŃŃŠ¾ Š½Šµ ŠæŃŠ¾ŠøŠ·Š²ŠµŠ»Š¾ Š±Š¾Š»ŃŃŠ¾Š³Š¾ Š²ŠæŠµŃŠ°ŃŠ»ŠµŠ½ŠøŃ ā ŃŠ¾Š³Š“Š° Š¾Š½ Š½Šµ Š¾Š±ŃŠ°ŃŠ°Š» Š²Š½ŠøŠ¼Š°Š½ŠøŃ Š½Š° ŃŠ°Š½ŠŗŠø ŠŗŠ°Šŗ Š½Š° Š¾ŃŃŠ¶ŠøŠµ Š±ŃŠ“ŃŃŠµŠ³Š¾. Š Š°ŠæŃŠµŠ»Šµ 1917 Š³. Š² Š±ŠøŃŠ²Šµ ŠæŃŠø ŠŠ½Šµ Š² ŠŗŠ°ŃŠµŃŃŠ²Šµ ŃŠ°Š·Š²ŠµŠ“ŃŠøŠŗŠ° Š½Š°Š±Š»ŃŠ“Š°Š» Š·Š° ŠøŃŠæŠ¾Š»ŃŠ·Š¾Š²Š°Š½ŠøŠµŠ¼ ŃŃŠ°Š½ŃŃŠ·ŃŠŗŠøŃ ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š², Š½Š¾ ŃŠ½Š¾Š²Š° Š½Šµ ŠæŃŠøŠ²Š»ŠµŠŗ Šŗ ŃŠµŠ±Šµ Š¾ŃŠ¾Š±Š¾Š³Š¾ Š²Š½ŠøŠ¼Š°Š½ŠøŃ. Š ŃŠµŠ²ŃŠ°Š»Šµ 1918 Š³. Š¾Ń. ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ ŠæŠ¾ŃŠ»Šµ Š¾ŠŗŠ¾Š½ŃŠ°Š½ŠøŃ ŃŠ¾Š¾ŃŠ²ŠµŃŃŃŠ²ŃŃŃŠµŠ³Š¾ ŠŗŃŃŃŠ° ŃŃŠ°Š» Š¾ŃŠøŃŠµŃŠ¾Š¼ ŠŠµŠ½ŠµŃŠ°Š»ŃŠ½Š¾Š³Š¾ ŃŃŠ°Š±Š°, Š° Š² Š¼Š°Šµ 1918 Š³. ā ŠŗŠ²Š°ŃŃŠøŃŠ¼ŠµŠ¹ŃŃŠµŃ XXXVIII ŃŠµŠ·ŠµŃŠ²Š½Š¾Š³Š¾ ŠŗŠ¾ŃŠæŃŃŠ°, Ń ŠŗŠ¾ŃŠ¾ŃŃŠ¼ Š¾Š½ ŠæŃŠøŠ½ŠøŠ¼Š°Š» ŃŃŠ°ŃŃŠøŠµ Š² Š»ŠµŃŠ½ŠµŠ¼ Š½Š°ŃŃŃŠæŠ»ŠµŠ½ŠøŠø Š½ŠµŠ¼ŠµŃŠŗŠøŃ Š²Š¾Š¹ŃŠŗ, Š²ŃŠŗŠ¾ŃŠµ Š¾ŃŃŠ°Š½Š¾Š²Š»ŠµŠ½Š½Š¾Š¼ ŃŠ¾ŃŠ·Š½ŠøŠŗŠ°Š¼Šø. Š” Š±Š¾Š»ŃŃŠøŠ¼ ŠøŠ½ŃŠµŃŠµŃŠ¾Š¼ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ Š½Š°Š±Š»ŃŠ“Š°Š» Š·Š° ŠæŃŠøŠ¼ŠµŠ½ŠµŠ½ŠøŠµŠ¼ Š½Š¾Š²Š¾Š¹ Š½ŠµŠ¼ŠµŃŠŗŠ¾Š¹ ŃŃŃŃŠ¼Š¾Š²Š¾Š¹ Š³ŃŃŠæŠæŠøŃŠ¾Š²ŠŗŠø ā ŃŃŃŃŠ¼Š¾Š²ŠøŠŗŠ¾Š², ŃŠæŠµŃŠøŠ°Š»ŃŠ½Š¾ Š¾Š±ŃŃŠµŠ½Š½Š¾Š¹ ŠæŠµŃ Š¾ŃŃ Š“Š»Ń ŠæŃŠ¾ŃŃŠ²Š° Š²ŃŠ°Š¶ŠµŃŠŗŠøŃ Š»ŠøŠ½ŠøŠ¹ Š¼Š°Š»ŃŠ¼Šø ŃŠøŠ»Š°Š¼Šø, ŠæŃŠø Š¼ŠøŠ½ŠøŠ¼Š°Š»ŃŠ½Š¾Š¹ ŠæŠ¾Š“Š“ŠµŃŠ¶ŠŗŠµ. Š ŃŠµŃŠµŠ“ŠøŠ½Šµ ŃŠµŠ½ŃŃŠ±ŃŃ 1918 Š³. ŠŗŠ°ŠæŠøŃŠ°Š½ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ Š±ŃŠ» Š½Š°Š·Š½Š°ŃŠµŠ½ Š½Š° Š¼ŠøŃŃŠøŃ ŃŠ²ŃŠ·Šø Š½ŠµŠ¼ŠµŃŠŗŠ¾Š¹ Š°ŃŠ¼ŠøŠø Ń Š°Š²ŃŃŃŠ¾-Š²ŠµŠ½Š³ŠµŃŃŠŗŠøŠ¼Šø Š²Š¾Š¹ŃŠŗŠ°Š¼Šø, ŃŃŠ°Š¶Š°ŃŃŠøŠ¼ŠøŃŃ Š½Š° ŠøŃŠ°Š»ŃŃŠ½ŃŠŗŠ¾Š¼ ŃŃŠ¾Š½ŃŠµ.
I le taimi lava na uma ai le taua, na tumau ai Guderian i le autau, ma i le 1919 na auina atu ai o ia - o se sui o le Aufaigaluega Lautele - i le "Vaega Umea" Freikorps (o se faalapotopotoga volenitia Siamani lea na tau i sasaŹ»e e faŹ»avaeina tuaoi sili ona lelei o. Siamani) i lalo o le taŹ»itaŹ»iga a Major RĆ¼diger von der Goltz, o lana faiaoga muamua i le Military Academy. O le vaega na tau ma Bolsheviks i le Baltics, pueina Riga ma faaauau pea le taua i Latvia. Ina ua talia e le malo o le Weimar Republic le Treaty of Versailles i le taumafanafana o le 1919, na ia faatonuina ai le au a Freikorps e o ese mai Latvia ma Lithuania, ae e leŹ»i usitaŹ»ia e le Vaega Uamea. Kapeteni Guderian, nai lo le faataunuuina o ona tiute pulea e fai ma sui o le poloaiga a Reichswehr, na lagolagoina von Goltz. Mo lenei le usitai, na siitia atu ai o ia i le 10th brigade o le Reichswehr fou o se taŹ»itaŹ»iŹ»au o le kamupani, ona oŹ»o ai lea ia Ianuari 1922 - o se vaega o le "faŹ»amalosi" - faŹ»aluaina i le 7th Bavarian motor transport battalion. Na malamalama Kapeteni Guderian i faatonuga i le taimi o le osofaiga a le 1923 i Munich (le nofoaga o le autau)
ese mai polokiki.
A o tautua i se autau na taitaia e se alii sili ma mulimuli ane o se Lutena. Oswald Lutz, Guderian na fiafia i felauaiga faŹ»ainisinia o se auala e faŹ»ateleina ai le feŹ»aveaŹ»i o 'au. I le tele o tala i MilitƤr Wochenblatt, na ia tusia ai e uiga i le avanoa o le felauaiga o fitafita ma loli e faateleina ai lo latou feoai i luga o le malae. I se tasi taimi, na ia fautuaina foi le faaliliuina o vaega o solofanua o loŹ»o i ai nei i vaega faŹ»ataŹ»avalevale, lea, ioe, e leŹ»i fiafia i le au solofanua.
I le 1924, na tofia ai Kapeteni Guderian i le 2nd Infantry Division i Szczecin, lea sa avea ai o ia ma faiaoga i togafiti ma talafaasolopito o le militeri. O le tofiga fou na faamalosia ai Guderian e suŹ»esuŹ»e maeŹ»aeŹ»a nei aŹ»oaŹ»oga uma e lua, ma oŹ»o atu ai i lana galuega mulimuli ane. I le vaitau lea, na avea ai o ia ma tagata faŹ»ateleina le lagolagoina o masini, lea na ia vaŹ»aia o se auala e faŹ»ateleina ai le faŹ»aogaina o 'au. Ia Ianuari 1927, na siitia ai Guderian i le tele, ma ia Oketopa na tofia ai o ia i le matagaluega o felauaiga o le Matagaluega o Galuega a le Truppenamt. I le 1929, sa ia asiasi atu i Suetena, lea mo le taimi muamua i lona olaga na ia feiloai ai i se tane - le Swedish M21. Na faŹ»atagaina foŹ»i e Suetena e taŹ»itaŹ»ia. E foliga mai, mai le taimi nei na amata ai le faateleina o le fiafia o Guderian i tane.
Ina ua oo i le tautotogo o le 1931, na avea Major General Oswald Lutz ma faauluuluga o le auaunaga tau felauaiga, na ia faafaigaluegaina le tele. Guderian e avea ma ana pule sili o le aufaigaluega, e lei umi ae siitia i le lutena kolonel. O le 'au lea na fa'atulagaina le vaega muamua a Siamani. Ae ui i lea, e taua le manatua po o ai sa pule ma o ai sa i lalo ifo.
Ia Oketopa 1935, ina ua fausia le vaega muamua o le ofutau, na suia le Ofisa Asiasi o Felauaiga i le Felauaiga ma Mechanization Inspectorate (Inspektion der Kraftfahrkampftruppen und fĆ¼r Heeresmotorisierung). Ina ua faavaeina vaega muamua e tolu o le Panzer, na tofia ai Major General Heinz Guderian e avea ma taŹ»itaŹ»i o le Vaega lona 2 Armored. SeŹ»ia oŹ»o i lena taimi, o lona uiga, i le 1931-1935, o le atinaŹ»eina o polokalame masani mo vaega fou faŹ»apipiŹ»i ma le saunia o lisi mo lo latou faŹ»aaogaina o le galuega autu lea a Major General (mulimuli ane Lieutenant General) Oswald Lutz, ioe faatasi ai ma le fesoasoani a Guderian. .
I le tautoulu o le 1936, na tauanau ai e Oswald Lutz Guderian e tusi se tusi i luga o se manatu faŹ»avae faŹ»atasi mo le faŹ»aogaina o 'au. Oswald Lutz e leŹ»i maua se taimi e tusi ai ia lava, na ia feagai ma le tele o faŹ»alapotopotoga, meafaigaluega ma tagata faigaluega, o le mea lea na ia fesili ai ia Guderian. O le tusiaina o se tusi o loŹ»o tuŹ»uina atu ai se tulaga tuŹ»ufaŹ»atasia i luga o le manatu o le faŹ»aaogaina o malosiaga vave o le a le masalomia le aumaia o le mamalu i le tusitala, ae na o le popole o Lutz i le faŹ»asalalauina o le manatu o le masini ma le faŹ»aaogaina o taua feaveaŹ»i e fai ma faŹ»atusatusaga i le le maualuga numera o le fili. O le mea lea e atiaŹ»e ai masini faŹ»ainisinia na fuafua Oswald Lutz e fausia.
Na faŹ»aaogaina e Heinz Guderian i lana tusi na saunia muamua faŹ»amatalaga o ana lauga i le 2nd Infantry Division i Szczecin, aemaise lava i le vaega e uiga i le talafaasolopito o le faŹ»aogaina o 'au faŹ»aauupega i le taimi o le Taua Muamua a le Lalolagi. Ona ia talanoa lea e uiga i mea na ausia i le maea ai o le taua o le atinaŹ»eina o auupega i isi atunuu, vaevaeina lenei vaega i mea faŹ»apitoa, taunuŹ»uga faŹ»apitoa ma atinaŹ»e anti-tank. FaŹ»asaga i lenei talaaga, na ia faŹ»aalia - i le isi vaega - le atinaŹ»eina o 'au faŹ»ainisinia i Siamani i le taimi nei. I le isi vaega, o loŹ»o talanoaina ai e Guderian le poto masani o le faŹ»aaogaina o tane i le tele o taua o le Taua Muamua a le Lalolagi.
O le vaega mulimuli na sili ona taua, e uiga i mataupu faavae o le faŹ»aaogaina o 'au faŹ»ainisinia i feteenaiga faŹ»aauupegaina faŹ»aonapo nei. I le mataupu muamua i luga o le puipuiga, na finau ai Guderian o soŹ»o se puipuiga, e oŹ»o lava i le faŹ»amalosia, e mafai ona faŹ»atoŹ»ilaloina o se taunuuga o le faŹ»aogaina, talu ai e tofu lava ma ona lava vaivaiga e mafai ai ona maua se faŹ»alavelave o laina puipui. O le alu i le pito i tua o se puipuiga tumau e faŹ»avaivaia ai 'au a le fili. E leŹ»i vaŹ»aia e Guderian le puipuiga o se gaioiga o soŹ»o se taua i taua faŹ»aonapo nei. Na ia talitonu o gaioiga e tatau ona faŹ»atinoina i se faiga faŹ»aogaina i taimi uma. Na ia manaŹ»o foŹ»i i se solomuli faŹ»ataŹ»itaŹ»i ina ia mafai ai ona vavae ese mai le fili, toe faŹ»apotopotoina ana lava 'au ma toe foŹ»i atu i le osofaŹ»iga. O lenei manatu, e mautinoa lava e sese, na mafua ai ona paŹ»u ia Tesema 1941. Ina ua taofi le osofaŹ»iga a Siamani i faitotoŹ»a o Moscow, na faŹ»atonuina e Hitila le 'autau a Siamani e agaŹ»i atu i le puipuiga tumau, e faŹ»aaoga ai nuŹ»u ma nofoaga e fai ma nofoaga malupuipuia e fausia ai. O le filifiliga sili lea ona saŹ»o, aua na mafai ai ona faŹ»atotoina le fili i se tau maualalo nai lo le tulaga o le le manuia "tuŹ»i le ulu i le puipui". Ua le toe mafai e le au Siamani ona toe faaauauina le osofaŹ»iga ona o mea na leiloa muamua, o le faŹ»aitiitia o le malosi o tagata faigaluega ma meafaigaluega, faŹ»aitiitia o punaoa i tua ma le vaivai faigofie. O le puipuiga o le a mafai ai ona faŹ»asaoina tupe maua, ma i le taimi lava e tasi o le a tuŹ»uina atu ai le taimi e toe faŹ»atumu ai le aufaigaluega ma meafaigaluega a le 'au, toe faŹ»aleleia sapalai, toe faŹ»aleleia mea faŹ»aleagaina, ma isi. le 2nd Panzer Army, Colonel General Heinz Guderian, o le na faaauau pea ona solomuli e tetee atu i poloaiga. O le taŹ»itaŹ»iŹ»au o le Army Group Center, Field Marshal GĆ¼nther von Kluge, lea na feteŹ»enaŹ»i ma Guderian talu mai le taua a Polani i le 1939, na matua ita tele. Ina ua uma le isi misa, na faamavae Guderian, e faatali ai se talosaga e tumau ai i le tofi, ae peitai, na talia e von Klug ma talia e Hitila. I le faateia, na tulaueleele ai Guderian e aunoa ma se tofiga mo le isi lua tausaga ma e leŹ»i toe faia lava se galuega faŹ»atonu, o lea na le maua ai e ia le avanoa e siitia ai i le malaevaa.
I le mataupu i luga o le osofaŹ»iga, na tusia ai e Guderian e faapea o le malosi o puipuiga faŹ»aonaponei e taofia ai fitafita mai le solia o laina o le fili ma ua leiloa lona taua i luga o le malae faŹ»aonapo nei. E na'o tane ta'avale lelei e mafai ona talepeina puipuiga a le fili, fa'ato'ilaloina uaea fa'ato'a ma lua. O isi vaega o le militeli o le a faia le matafaioi o auupega fesoasoani e faasaga i tane, aua o tane lava ia e iai a latou lava tapulaa. O loŹ»o nofoia e le Infantry ma taofia le eria, faŹ»aumatia e le au fana le fili malosi o le teteŹ»e ma lagolagoina le auupega o tane i le tau faasaga i 'au a le fili, sappers aveese maina ma isi faŹ»alavelave, fausia ni kolosi, ma iunite faŹ»ailoga e tatau ona tuŹ»uina atu le pulea lelei i le gaioiga, talu ai o gaioiga e tatau ona ia mataalia i taimi uma. . O nei malosiaga lagolago uma e tatau ona mafai ona faŹ»atasi ma tane i le osofaŹ»iga, o lea e tatau ai foi ona latou maua meafaigaluega talafeagai. O faŹ»avae autu o togafiti o gaioiga o tane e faŹ»ateŹ»ia, o le tuŹ»ufaŹ»atasia o malosiaga ma le faŹ»aogaina saŹ»o o le laufanua. O le mea e malie ai, e le'i gauai atu Guderian i su'esu'ega, masalo e talitonu o le tele o tane tane e mafai ona tu'imomomoina so'o se fili. Na te leŹ»i vaŹ»aia le mea moni e mafai e le tagata tetee ona faateŹ»ia le tagata osofaŹ»i e ala i le faŹ»aogaina o ia lava ma faŹ»atulagaina
lalafi talafeagai.
ŠŃŠøŠ½ŃŃŠ¾ ŃŃŠøŃŠ°ŃŃ, ŃŃŠ¾ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ Š±ŃŠ» ŃŃŠ¾ŃŠ¾Š½Š½ŠøŠŗŠ¾Š¼ ŠŗŠ¾Š¼Š±ŠøŠ½ŠøŃŠ¾Š²Š°Š½Š½Š¾Š³Š¾ Š²Š¾Š¾ŃŃŠ¶ŠµŠ½ŠøŃ, ŃŠ¾ŃŃŠ¾ŃŃŠµŠ³Š¾ ŠøŠ· ŠŗŠ¾Š¼Š°Š½Š“Ń Ā«ŃŠ°Š½ŠŗŠø ā Š¼Š¾ŃŠ¾ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ° ā Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŃŃŠµŠ»ŠŗŠ¾Š²Š°Ń Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŃ ā Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŠ°ŠæŠµŃŃ ā Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŠøŠ·Š¾Š²Š°Š½Š½Š°Ń ŃŠ²ŃŠ·ŃĀ». ŠŠ° ŃŠ°Š¼Š¾Š¼ Š“ŠµŠ»Šµ, Š¾Š“Š½Š°ŠŗŠ¾, ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ ŠæŃŠøŃŠøŃŠ»ŃŠ» ŃŠ°Š½ŠŗŠø Šŗ Š¾ŃŠ½Š¾Š²Š½Š¾Š¼Ń ŃŠ¾Š“Ń Š²Š¾Š¹ŃŠŗ, Š° Š¾ŃŃŠ°Š»ŃŠ½ŃŠ¼ Š¾ŃŠ²Š¾Š“ŠøŠ» ŃŠ¾Š»Ń Š²ŃŠæŠ¾Š¼Š¾Š³Š°ŃŠµŠ»ŃŠ½Š¾Š³Š¾ Š¾ŃŃŠ¶ŠøŃ. ŠŃŠ¾ ŠæŃŠøŠ²ŠµŠ»Š¾, ŠŗŠ°Šŗ Šø Š² Š”Š”Š”Š Šø ŠŠµŠ»ŠøŠŗŠ¾Š±ŃŠøŃŠ°Š½ŠøŠø, Šŗ ŠæŠµŃŠµŠ³ŃŃŠ·ŠŗŠµ ŃŠ°ŠŗŃŠøŃŠµŃŠŗŠøŃ ŃŠ¾ŠµŠ“ŠøŠ½ŠµŠ½ŠøŠ¹ ŃŠ°Š½ŠŗŠ°Š¼Šø, ŃŃŠ¾ Š±ŃŠ»Š¾ ŠøŃŠæŃŠ°Š²Š»ŠµŠ½Š¾ ŃŠ¶Šµ Š²Š¾ Š²ŃŠµŠ¼Ń Š²Š¾Š¹Š½Ń. ŠŃŠ°ŠŗŃŠøŃŠµŃŠŗŠø Š²ŃŠµ ŠæŠµŃŠµŃŠ»Šø Š¾Ń ŃŠøŃŃŠµŠ¼Ń 2+1+1 (Š“Š²Šµ Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ ŃŠ°ŃŃŠø Šŗ Š¾Š“Š½Š¾Š¹ ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ½Š¾Š¹ ŃŠ°ŃŃŠø Šø Š¾Š“Š½Š¾Š¹ Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠ¹ŃŠŗŠ¾Š¹ ŃŠ°ŃŃŠø (ŠæŠ»ŃŃ Š±Š¾Š»ŠµŠµ Š¼ŠµŠ»ŠŗŠøŠµ ŃŠ°Š·Š²ŠµŠ“ŃŠ²Š°ŃŠµŠ»ŃŠ½ŃŠµ, ŃŠ°ŠæŠµŃŠ½ŃŠµ, ŃŠ²ŃŠ·Šø, ŠæŃŠ¾ŃŠøŠ²Š¾ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŠµ, Š·ŠµŠ½ŠøŃŠ½ŃŠµ Šø Š¾Š±ŃŠ»ŃŠ¶ŠøŠ²Š°ŃŃŠøŠµ ŃŠ°ŃŃŠø) Šŗ ŃŠ¾Š¾ŃŠ½Š¾ŃŠµŠ½ŠøŃ 1+1 + 1. ŠŠ°ŠæŃŠøŠ¼ŠµŃ, Š² ŠøŠ·Š¼ŠµŠ½ŠµŠ½Š½Š¾Š¹ ŃŃŃŃŠŗŃŃŃŠµ Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²Š¾Š¹ Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŠø Š”ŠØŠ Š½Š°ŃŃŠøŃŃŠ²Š°Š»Š¾ŃŃ ŃŃŠø ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š°, ŃŃŠø Š¼Š¾ŃŠ¾ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ½ŃŃ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š° (Š½Š° Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŃŠ°Š½ŃŠæŠ¾ŃŃŠµŃŠ°Ń ) Šø ŃŃŠø ŃŠ°Š¼Š¾Ń Š¾Š“Š½Š¾-Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠ¹ŃŠŗŠøŃ ŃŃŠŗŠ°Š“ŃŠøŠ»ŃŠø. Š£ Š°Š½Š³Š»ŠøŃŠ°Š½ Š² Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŃŃ Š±ŃŠ»Š° Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²Š°Ń Š±ŃŠøŠ³Š°Š“Š° (Š“Š¾ŠæŠ¾Š»Š½ŠøŃŠµŠ»ŃŠ½Š¾ Ń Š¾Š“Š½ŠøŠ¼ Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŃŃŠµŠ»ŠŗŠ¾Š²ŃŠ¼ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š¾Š¼ Š½Š° ŠŠ¢Š ), Š¼Š¾ŃŠ¾ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ½Š°Ń Š±ŃŠøŠ³Š°Š“Š° (Š½Š° Š³ŃŃŠ·Š¾Š²ŠøŠŗŠ°Ń ) Šø Š“Š²Šµ Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠ¹ŃŠŗŠøŠµ Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŠø (ŃŃŠ°Š“ŠøŃŠøŠ¾Š½Š½Š¾ Š½Š°Š·ŃŠ²Š°ŠµŠ¼ŃŠµ ŠæŠ¾Š»ŠŗŠ°Š¼Šø), ŃŠ°Šŗ ŃŃŠ¾ Š² Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š°Ń ŃŃŠ¾ Š²ŃŠ³Š»ŃŠ“ŠµŠ»Š¾ ŃŠ°Šŗ: ŃŃŠø ŃŠ°Š½ŠŗŠ° , ŃŠµŃŃŃŠµ ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ½ŃŃ , Š“Š²Šµ ŃŃŠŗŠ°Š“ŃŠøŠ»ŃŠø ŠæŠ¾Š»ŠµŠ²Š¾Š¹ Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠø (ŃŠ°Š¼Š¾Ń Š¾Š“Š½Š°Ń Šø Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŠøŠ·Š¾Š²Š°Š½Š½Š°Ń), ŃŠ°Š·Š²ŠµŠ“ŃŠ²Š°ŃŠµŠ»ŃŠ½ŃŠ¹ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½, ŠæŃŠ¾ŃŠøŠ²Š¾ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²Š°Ń ŃŠ¾ŃŠ°, Š·ŠµŠ½ŠøŃŠ½Š°Ń ŃŠ¾ŃŠ°, ŃŠ°ŠæŠµŃŠ½ŃŠ¹ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½, Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½ ŃŠ²ŃŠ·Šø Šø Š¾Š±ŃŠ»ŃŠ¶ŠøŠ²Š°Š½ŠøŃ. Š”Š¾Š²ŠµŃŃ Š² ŃŠ²Š¾ŠµŠ¼ Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²Š¾Š¼ ŠŗŠ¾ŃŠæŃŃŠµ ŠøŠ¼ŠµŠ»Šø Š“ŠµŠ²ŃŃŃ ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š¾Š² (Š² ŃŠ¾ŃŃŠ°Š²Šµ ŃŃŠµŃ ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ Š±ŃŠøŠ³Š°Š“), ŃŠµŃŃŃ Š¼Š¾ŃŠ¾ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ½ŃŃ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š¾Š² (Š¾Š“ŠøŠ½ Š² ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²Š¾Š¹ Š±ŃŠøŠ³Š°Š“Šµ Šø ŃŃŠø Š² Š¼ŠµŃ Š°Š½ŠøŠ·ŠøŃŠ¾Š²Š°Š½Š½Š¾Š¹ Š±ŃŠøŠ³Š°Š“Šµ) Šø ŃŃŠø ŃŠ°Š¼Š¾Ń Š¾Š“Š½Š¾-Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠ¹ŃŠŗŠøŃ ŃŃŠŗŠ°Š“ŃŠ¾Š½Š° (Š½Š°Š·ŃŠ²Š°ŠµŠ¼ŃŃ ŠæŠ¾Š»ŠŗŠ°Š¼Šø) ŠæŠ»ŃŃ ŃŠ°Š·Š²ŠµŠ“ŃŠ²Š°ŃŠµŠ»ŃŠ½Š¾-ŃŠ°ŠæŠµŃŠ½ŃŠ¹ , ŃŠ²ŃŠ·Ń, ŃŠ¾ŃŠ° Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š° Š°ŃŠ¼ŠøŠø Šø ŃŠ»ŃŠ¶Š±Ń. ŠŠ“Š½Š°ŠŗŠ¾ Š² ŃŠ¾ Š¶Šµ Š²ŃŠµŠ¼Ń Š¾Š½Šø ŃŃŠ¾ŃŠ¼ŠøŃŠ¾Š²Š°Š»Šø Š¼ŠµŃ Š°Š½ŠøŠ·ŠøŃŠ¾Š²Š°Š½Š½ŃŠµ ŠŗŠ¾ŃŠæŃŃŠ° Ń Š¾Š±ŃŠ°ŃŠ½Š¾Š¹ ŠæŃŠ¾ŠæŠ¾ŃŃŠøŠµŠ¹ ŠæŠµŃ Š¾ŃŃ Šø ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š² (Š¾Ń XNUMX Š“Š¾ XNUMX Š½Š° Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½, ŠæŃŠøŃŠµŠ¼ ŠŗŠ°Š¶Š“Š°Ń Š¼ŠµŃ Š°Š½ŠøŠ·ŠøŃŠ¾Š²Š°Š½Š½Š°Ń Š±ŃŠøŠ³Š°Š“Š° ŠøŠ¼ŠµŠ»Š° ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŠ¹ ŠæŠ¾Š»Šŗ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š½Š¾Š¹ ŃŠøŃŠ»ŠµŠ½Š½Š¾ŃŃŠø). ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½ Š¶Šµ ŠæŃŠµŠ“ŠæŠ¾ŃŠµŠ» ŃŠ¾Š·Š“Š°Š½ŠøŠµ Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŠ¹ Ń Š“Š²ŃŠ¼Ń ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŠ¼Šø ŠæŠ¾Š»ŠŗŠ°Š¼Šø (Š“Š²Š° Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š° ŠæŠ¾ ŃŠµŃŃŃŠµ ŃŠ¾ŃŃ Š² ŠŗŠ°Š¶Š“Š¾Š¼, ŠæŠ¾ ŃŠµŃŃŠ½Š°Š“ŃŠ°ŃŃ ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ ŃŠ¾Ń Š² ŠŗŠ°Š¶Š“Š¾Š¹ Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŠø), Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŠøŠ·Š¾Š²Š°Š½Š½ŃŠ¼ ŠæŠ¾Š»ŠŗŠ¾Š¼ Šø Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŠøŠŗŠ»ŠµŃŠ½ŃŠ¼ Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½Š¾Š¼ ā Š²ŃŠµŠ³Š¾ Š“ŠµŠ²ŃŃŃ ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ½ŃŃ ŃŠ¾Ń Š½Š° Š³ŃŃŠ·Š¾Š²ŠøŠŗŠ°Ń Šø Š¼Š¾ŃŠ¾ŃŠøŠŗŠ»Š¾Š², Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠ¹ŃŠŗŠøŠ¹ ŠæŠ¾Š»Šŗ Ń Š“Š²ŃŠ¼Ń Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŠ¾Š½Š°Š¼Šø ā ŃŠµŃŃŃ Š°ŃŃŠ±Š°ŃŠ°ŃŠµŠ¹, Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½ ŃŠ°ŠæŠµŃŠ¾Š², Š±Š°ŃŠ°Š»ŃŠ¾Š½ ŃŠ²ŃŠ·Šø Šø Š¾Š±ŃŠ»ŃŠ¶ŠøŠ²Š°Š½ŠøŃ. ŠŃŠ¾ŠæŠ¾ŃŃŠøŠø Š¼ŠµŠ¶Š“Ń ŃŠ°Š½ŠŗŠ°Š¼Šø, ŠæŠµŃ Š¾ŃŠ¾Š¹ Šø Š°ŃŃŠøŠ»Š»ŠµŃŠøŠµŠ¹ Š±ŃŠ»Šø ā ŠæŠ¾ ŃŠµŃŠµŠæŃŃ ŠŃŠ“ŠµŃŠøŠ°Š½Š° ā ŃŠ»ŠµŠ“ŃŃŃŠøŠµ (ŠæŠ¾ ŃŠ¾ŃŠ°Š¼): 16 + 9 + 6. ŠŠ°Š¶Šµ Š² 1943-1945 Š³Š¾Š“Š°Ń , Š±ŃŠ“ŃŃŠø Š³ŠµŠ½ŠµŃŠ°Š»ŃŠ½ŃŠ¼ ŠøŠ½ŃŠæŠµŠŗŃŠ¾ŃŠ¾Š¼ Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ Š²Š¾Š¹ŃŠŗ, Š¾Š½ ŠæŠ¾-ŠæŃŠµŠ¶Š½ŠµŠ¼Ń Š½Š°ŃŃŠ°ŠøŠ²Š°Š» Š½Š° ŃŠ²ŠµŠ»ŠøŃŠµŠ½ŠøŠø ŠŗŠ¾Š»ŠøŃŠµŃŃŠ²Š° ŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š² Š² Š±ŃŠ¾Š½ŠµŃŠ°Š½ŠŗŠ¾Š²ŃŃ Š“ŠøŠ²ŠøŠ·ŠøŃŃ Šø Š±ŠµŃŃŠ¼ŃŃŠ»ŠµŠ½Š½Š¾Š¼ Š²Š¾Š·Š²ŃŠ°ŃŠµ Šŗ ŃŃŠ°ŃŃŠ¼ ŠæŃŠ¾ŠæŠ¾ŃŃŠøŃŠ¼.
O le tusitala na tuuto atu na o se parakalafa puupuu i le fesili o le sootaga i le va o tane ma vaalele (ona e faigata ona talanoa e uiga i le galulue faatasi i le mea na tusia e Guderian), lea e mafai ona aoteleina e faapea: o le vaalele e taua aua e mafai ona latou faia suŹ»esuŹ»ega ma faŹ»aumatia mea. i le itu o le osofaŹ»iga o vaega faŹ»aofuofu, tane tane e mafai ona faŹ»avaivaia le gaioiga o le vaalele a le fili e ala i le vave puŹ»eina o ona malae vaalele i le laina pito i luma, o le a tatou le faŹ»amaualuga Douai, o le matafaioi faŹ»avae a le vaalele e na o se fesoasoani fesoasoani, ae le o le faŹ»amoemoe. Pau lava lena. Leai se ta'ua o le fa'atonutonuina o le ea, leai se ta'ua o le puipuiga o le ea o 'au, leai se ta'ua o le lagolago vavalalata o le ea mo 'au. Guderian e le fiafia i vaalele ma e leŹ»i talisapaia lana matafaioi seia oŹ»o i le faaiuga o le taua ma tua atu. I le taimi a o lei taua, na faia ai faŹ»ataŹ»itaŹ»iga i luga o fegalegaleaiga a le au pomu maulu o loŹ»o lagolagoina saŹ»o vaega faŹ»aofuofu, o le mea lea na faia i le taumafaiga a le Luftwaffe, ae le o le Ground Forces. O le vaitaimi lea, o lona uiga, mai ia Novema 1938 ia Aokuso 1939, o le taŹ»itaŹ»iŹ»au o le 'autau vave (Chef der Schnellen Truppen) o Panzer General Heinz Guderian, ma e tatau ona faaopoopo atu o le tulaga lava lea e tasi. na umia e Oswald Lutz seia oo i le 1936. - na o le Inspectorate of Transport and Automobile Troops na suia lona igoa i le 1934 i le Headquarters of the Fast Troops (na faaaoga foi le igoa o le Command of the Fast Troops, ae o le nofoaga autu lava lea e tasi). O le mea lea, i le 1934, na faŹ»atagaina ai le fausiaina o se ituaiga fou o 'au - o le 'autau vave (talu mai le 1939, o le 'au saosaoa ma le fa'aofuofu, lea na fa'aliliu aloaia ai le pulega i le pule). O le Command of Rapid and Armored Forces sa faagaoioia i lalo o lenei igoa seia oo i le faaiuga o le taua. Ae ui i lea, o le tilotilo i luma, e tatau ona taŹ»ua o le faŹ»atonuga Siamani masani na matua faŹ»alavelaveina i lalo o le pulega a Hitila, talu mai le aso 28 o Fepuari, 1943, na faia ai le Ofisa Asiasi Lautele o le Armored Forces (Generalinspektion der Panzertruppen), e galue tutoatasi mai. o le Poloaiga a le Malo Tele ma Auupega e toetoe lava tutusa malosi. I le taimi o lona i ai seia oo ia Me 8, 1945, e na o le toatasi lava le alii o le Ofisa Asiasi Sili - Colonel General S. Heinz Guderian ma e na o le toatasi lava le taitai o le aufaigaluega, Lutena General Wolfgang Thomale. I lena taimi, o le General o le Armored Forces Heinrich Eberbach sa i le ulu o le High Command ma le Command of the Armoured Forces, ma mai ia Aokuso 1944 seia oo i le faaiuga o le taua, General of the Armored Forces Leo Freiherr Geir von Schweppenburg. O le tulaga o le inspector general atonu na faia faapitoa mo Guderian, lea sa i ai se vaivaiga uiga ese o Hitila, e pei ona molimauina e le mea moni e faapea, ina ua uma ona faateŹ»aina mai le tulaga o le taŹ»itaŹ»iŹ»au o le 2nd Panzer Army, na ia mauaina se totogi e leŹ»i tupu muamua e tutusa ma le 50 tausaga. o totogi lautele i lona tulaga (e tutusa ma le 600 totogi masina).
O tane Siamani muamua
O se tasi na muamua atu i le kolone. Lutz i le avea ai ma faauluuluga o le Felauaiga o le Artillery General Alfred von Vollard-Bockelberg (1874-1945), o se lagolago i le suia o se lima fou tau. Sa avea o ia ma Tagata Asiasi o le Auaunaga o Felauaiga mai ia Oketopa 1926 ia Me 1929, mulimuli ane na suitulaga ia Lieutenant General Otto von StĆ¼lpnagel (aua le fenumiai ma le Joachim von StĆ¼lpnagel na taŹ»ua muamua), ma ia Aperila 1931 na ia suitulaga ia Oswald Lutz, o le i le taimi o von StĆ¼lpnagel sa i ai. Ofisa Sili o Aufaigaluega asiasiga. Na musuia e Alfred von Vollard-Bockelberg, o faŹ»amalositino na faŹ»aaogaina e faŹ»aaoga ai tane mama i luga o loli. O nei faŹ»ataŹ»itaŹ»iga na faŹ»apipiŹ»iina i loli Hanomag poŹ»o taavale Dixi, ma ua i ai i le 1927 (o le tausaga lenei na tuŹ»ua ai e le International Control Commission mai Siamani) le tele o kamupani o nei tane faŹ»ataŹ»itaŹ»iga na faia. Na fa'aaogaina e le gata mo a'oa'oga i le puipuiga o tane tau (tele fana), ae fa'apea fo'i mo fa'atinoga a isi lala o le 'au fa'aauupegaina i le galulue fa'atasi ma tane. Fa'ata'ita'iga fa'ata'ita'iga na fa'atinoina i lo latou fa'aogaina ina ia iloa ai pe fa'apefea ona lelei le fa'aogaina o tane i luga o le malae, e ui lava o le taimi lea e le'i iai ni tane tane a le Reichswehr.
Ae ui i lea, e leŹ»i umi, e ui lava i tapulaŹ»a o le Feagaiga a Versailles, na amata ona fai mai le Reichswehr. Ia Aperila 1926, na saunia ai e le Reichswehr Heereswaffenamt (Reichswehr Heereswaffenamt), na taŹ»itaŹ»ia e le au fana o Major General Erich Freiherr von Botzheim, manaŹ»oga mo se tane vaŹ»aia e talepe ai le puipuiga a le fili. E tusa ai ma le manatu o tane Siamani o le 15s, na fausia e Ernst Volkheim, o tane mamafa e taŹ»itaŹ»ia le osofaŹ»iga, sosoo ai ma le au fitafita e lagolago vavalalata i tane mama. O manaŹ»oga na faŹ»amaonia ai se taŹ»avale e iai le mamafa o le 40 tone ma le saoasaoa o le 75 km / h, faŹ»aauupegaina i le XNUMX-mm infantry cannon i se turret rotating ma lua masini fana.
O le tane fou na taŹ»ua aloaŹ»ia o le Armeewagen 20, ae o le tele o pepa faŹ»apipiŹ»i na faŹ»aaogaina le igoa "tractor tele" - GroĆtraktor. Ia Mati 1927, na tuŹ»uina atu ai se konekarate mo lona fausiaina i kamupani e tolu: Daimler-Benz mai Marienfelde i Perelini, Rheinmetall-Borsig mai DĆ¼sseldorf ma Krupp mai Essen. O nei kamupani taŹ»itasi na fausia ni faŹ»ataŹ»itaŹ»iga se lua, e taŹ»ua (faŹ»atatau) GroĆtraktor I (nu. 41 ma 42), GroĆtraktor II (nu. 43 ma 44) āāma GroĆtraktor III (nu. 45 ma 46). O i latou uma na i ai foliga faŹ»atusa tutusa, e pei ona faŹ»ataŹ»itaŹ»iina i le fagu moli a Suetena Stridsvagn M / 21 e AB Landsverk mai Landskrona, lea, i le ala, na faŹ»aaogaina e le faufale Siamani o Otto Merker (talu mai le 1929). Na faatauina e Siamani se tasi o tane e sefulu o lenei ituaiga, ma o le M/21 lava ia o se Siamani LK II na fausia i le 1921, ae peitai, mo mafuaaga manino, e le mafai ona gaosia i Siamani.
O tane GroĆtraktor na faia mai le sila masani, ae le o le uŹ»amea faŹ»aofuofu mo mafuaaga faŹ»atekonolosi. O lo'o fa'apipi'i i ona luma se pu fa'atasi ma se fana 75 mm L/24 ma se fana 7,92 mm Dreyse. O le fana lona lua na tuu i le olo lona lua i le taumuli o le tane. O nei masini uma na tuŹ»uina atu i le nofoaga aŹ»oaŹ»oga a Kama i le USSR i le taumafanafana o le 1929. Ia Setema 1933 na latou toe foŹ»i atu ai i Siamani ma sa aofia ai i le vaega faŹ»ataŹ»itaŹ»i ma aŹ»oaŹ»oga i Zossen. I le 1937, o nei tane na aveesea mai le tautua ma e tele lava ina tuŹ»uina e fai ma faŹ»amanatuga i vaega eseese a Siamani.
O le isi ituaiga o tane Reichswehr o le VK 31 e fetaui ma infantry, lea na taŹ»ua o le "tractor light" - Leichttraktor. O manaoga mo lenei tane na tuuina atu ia Mati 1928. Sa tatau ona faaauupegaina i le 37 mm L / 45 cannon i le turret ma le 7,92 mm Dreyse fana masini tuu latalata ane, faatasi ai ma le mamafa o le 7,5 tone. Ole saoasaoa maualuga e mana'omia e 40 km/h i luga o auala ma 20 km/h i fafo-auala. O le taimi lea, na teena e Daimler-Benz le faŹ»atonuga, o lea na fausia ai e Krupp ma Rheinmetall-Borsig (lua taŹ»itasi) faŹ»ataŹ»itaŹ»iga se fa o lenei taavale. I le 1930, na alu foi nei taavale i Kazan, ona toe foi atu lea i Siamani i le 1933, faatasi ai ma le faamaapeina o le aoga a le Kama Soviet-Siamani.
I le 1933, na faia ai foi se taumafaiga e fausia se tane mamafa (i tulaga faŹ»aonaponei) e talepe ai le puipuiga, le sui o le GroĆtraktor. O poloketi tane na fausia e Rheinmetall ma Krupp. E pei ona manaŹ»omia, o tane, e taŹ»ua o Neubaufahrzeug, sa i ai se taŹ»avale autu ma ni fana se lua - o se puŹ»upuŹ»u lautele 75 mm L / 24 ma se fana anti-tank o le 37 mm L / 45 caliber. Na tuu e Rheinmetall i latou i totonu o le turret tasi i luga aŹ»e o le isi (37 mm maualuga), ma Krupp tuu i latou i tafatafa o le tasi ma le isi. E le gata i lea, i vaega uma e lua, e lua isi olo faŹ»atasi ma le tasi 7,92-mm fana masini i totonu taŹ»itasi na faŹ»apipiŹ»iina i luga o le tino. O ta'avale Rheinmetall na ta'ua PanzerKampfwagen NeubauFahrzeug V (PzKpfw NbFz V), Krupp ma PzKpfw NbFz VI. I le 1934, na fausia ai e Rheinmetall le lua PzKpfw NbFz V faŹ»atasi ai ma lana lava laumei na faia i le uamea masani, ma i le 1935-1936, tolu PzKpfw NbFz VI faŹ»ataŹ»itaŹ»iga faŹ»atasi ma Krupp's armored steel turret. O taavale mulimuli e tolu na faŹ»aaogaina i le tauvaga a Norwegian i le 1940. O le fausiaina o le Neubauhrzeug na lauiloa e leŹ»i manuia ma e leŹ»i alu masini i le gaosiga tele.
O le Panzerkampfwagen I na avea ma tane muamua na tu'uina atu i totonu o le auaunaga fa'atasi ma vaega fa'aofuofu a Siamani. O mana'oga mulimuli mo le veni, na ta'ua muamua o le Kleintraktor (ta'avale la'ititi), na fausia ia Setema 1931. I lena taimi, na fuafuaina ai e Oswald Lutz ma Heinz Guderian le atinaŹ»eina ma le gaosiga o ituaiga e lua o taŹ»avale tau mo vaega faŹ»aofuofu i le lumanaŹ»i, o le faŹ»avaeina lea na amata faŹ»amalosi ai Lutz i le amataga o lona nofoaiga i le 1931. Oswald Lutz talitonu o le autu. o vaega fa'aofuofu e tatau ona avea ma tane fa'aauupegaina i se fana e 75 mm, e lagolagoina e le va'aiga vave ma ta'avale anti-tank fa'aauupegaina i fana 50 mm anti-tank. fana fana. Talu ai e tatau ona maua muamua e le aufaipisinisi Siamani le poto masani talafeagai, na filifili ai e faŹ»atau se tane mama taugofie e mafai ai ona aŹ»oaŹ»oina tagata faigaluega mo vaega faŹ»aofuofu i le lumanaŹ»i, ma pisinisi faŹ»apisinisi e saunia nofoaga talafeagai mo tane ma tagata tomai faapitoa. O sea faaiuga o se tulaga faamalosia, e le gata i lea, na talitonuina o le foliga mai o se tane e maualalo le malosi o le taua o le a le lapataia ai le Allies e uiga i le solomuli ese o tagata Siamani mai aiaiga o le Feagaiga o Versailles. O le mea lea e manaŹ»omia ai le Kleintraktor, na taŹ»ua mulimuli ane o le Landwirtschaftlicher Schlepper (LaS), o se taŹ»avale faŹ»atoŹ»aga. I lalo o lenei igoa, na iloa ai le tane seia oo i le 1938, ina ua faŹ»afeiloaŹ»i i le Wehrmacht se faŹ»ailoga tuŹ»ufaŹ»atasia mo taavale faŹ»aofuofu ma maua ai e le taavale le igoa PzKpfw I (SdKfz 101). I le 1934, o le tele o gaosiga o le taavale na amata i le taimi e tasi i le tele o fale gaosi oloa; o le lomiga faavae o le Ausf A sa 1441 fausia, ma le lomiga faaleleia o le Ausf B i luga o le 480, e aofia ai le tele o toe fausia mai le amataga Ausf A na aveesea mai o latou superstructure ma turret, sa faaaogaina mo le aoaoina o avetaavale ma masini tausiga. O tane nei na faŹ»atagaina i le afa lona lua o le 1942 le faŹ»avaeina o vaega faŹ»aofuofu ma, e le tusa ai ma o latou faŹ»amoemoe, na faŹ»aaogaina i taua - na latou tau seia oŹ»o i le XNUMX i Sepania, Polani, Farani, Balkans, USSR ma Aferika i Matu. . Ae ui i lea, sa maualalo le tau o la latou taua, talu ai sa na o le lua fana masini ma le ofutau vaivai, lea e puipuia mai na o pulufana laiti.
Aoga ofutau Kama
Ia Aperila 16, 1922, e lua setete o Europa na lagona le le aofia i le malae faavaomalo - Siamani ma le USSR - na sainia i Rapallo, Italia, se maliliega i le felagolagomai tau tamaoaiga. O le mea itiiti e iloa o le mea moni o lenei maliliega sa i ai foi se talosaga faalilolilo faamiliteli; i luga o lona faavae, i le afa lona lua o le XNUMXs, na faia ai le tele o nofoaga tutotonu i le USSR, lea na faia ai aŹ»oaŹ»oga ma fefaŹ»asoaaŹ»i le poto masani i le fanua o auupega faŹ»asaina i Siamani.
Mai le vaaiga o la tatou autu, o le aoga tane a Kama, o loŹ»o i le nofoaga aŹ»oaŹ»oga a Kazan, i luga o le Vaitafe o Kama, e taua. Ina ua maeŹ»a le faŹ»amaeŹ»aina o feutagaiga mo lona faŹ»avaeina, o Lieutenant Colonel Wilhelm Malbrandt (1875-1955), sa avea muamua ma taŹ»itaŹ»iŹ»au o le felauaiga o le 2nd (PreuĆische) Kraftfahr-Abteilung mai Szczecin, na amata ona sailia se nofoaga talafeagai. Na faia i le amataga o le 1929, na maua ai e le nofoaga autu le igoa igoa "Kama", lea e le sau mai le igoa o le vaitafe, ae mai le faapuupuuga Kazan-Malbrandt. O le aufaigaluega a le aŹ»oga Soviet na sau mai le NKVD, ae le o le autau, ma na auina atu e le au Siamani ni tagata ofisa i le aŹ»oga ma se poto masani poŹ»o se malamalama i le faŹ»aaogaina o tane. Ae mo mea faigaluega a le aoga, e toetoe lava na o Siamani - ono GroĆtraktor tane ma le fa Leichttraktor tane, faŹ»apea foŹ»i ma le tele o taŹ»avale, loli ma taavale. O le Soviets, mo la latou vaega, na tuuina atu na o le tolu tane tane Carden-Loyd na faia e Peretania (lea na gaosia mulimuli ane i le USSR o le T-27), ona sosoo ai lea ma isi tane mama MS-1 e lima mai le 3rd Kazan Tank Regiment. O taavale i le aŹ»oga na faŹ»apotopotoina i kamupani e fa: i le kamupani muamua - taŹ»avale faŹ»aofuofu, i le kamupani lona lua - faŹ»ataŹ»itaŹ»iga o tane ma taavale e le faŹ»aaogaina, o le kamupani lona 1 - anti-tank, o le kamupani lona 2 - uila afi.
I vasega sosoo e tolu, na faia mai ia Mati 1929 seŹ»ia oo i le tau mafanafana o le 1933, na aŹ»oaŹ»oina ai e Siamani le aofaŹ»i o tagata ofisa e 30. O le vasega muamua na auai ai le au ofisa e toŹ»a 10 mai atunuu uma e lua, ae na auina atu e le Soviets le aofaŹ»i e tusa ma le 100 tamaiti aŹ»oga mo isi vasega e lua. O le mea e leaga ai, o le tele oi latou e le o iloa, talu ai i le Soviet pepa na ave e le au ofisa vasega Ossoaviakhim (Liga Puipuiga). I le vaega a le USSR, o le taŹ»itaŹ»i o le vasega o Colonel Vasily Grigoryevich Burkov, mulimuli ane o se lutena aoao o le 'au. O Semyon A. Ginzburg, na mulimuli ane avea o se tagata mamanu taŹ»avale ofutau, o se tasi o le aufaigaluega faŹ»apitoa a le aŹ»oga i le itu Soviet. I le itu Siamani, o Wilhelm Malbrandt, Ludwig Ritter von Radlmayer ma Josef Harpe o taŹ»itaŹ»i o le aŹ»oga tane a Kama - i le ala, o se tasi na auai i le tausaga muamua. Faatasi ai ma le au faauu o Kama na sosoo ai ma Lieutenant General Wolfgang Thomale, Pule Sili o le Aufaigaluega Aoao o le Armored Forces Inspectorate i le 1943-1945, Lieutenant Colonel Wilhelm von Thoma, mulimuli ane o le General of the Armored Forces ma le taitaiau o le Afrika Korps, o le na pueina e. le au Peretania i le Taua i El Alamein ia Novema 1942, mulimuli ane Lieutenant General Viktor Linnarts, o le na taitaia le 26th Panzer Division i le faaiuga o le taua, po o Lieutenant General Johann Haarde, taitai o le 1942nd Panzer Division i le 1943-25. O le tausaga muamua na auai, Kapeteni Fritz KĆ¼hn mai le vaega felauaiga o le 6th (PreuĆische) Kraftfahr-Abteilung mai Hannover, mulimuli ane General o le Armored Forces, mai ia Mati 1941 ia Iulai 1942 na taitaia le 14th Panzer Division.
O le matafaioi a le aoga a le Kama i Kazan e sili ona maualuga i tusitusiga. E na o le 30 tagata ofisa na maeŹ»a le vasega, ma e ese mai ia Josef Harpe, Wilhelm von Thoma ma Wolfgang Thomale, e leai se tasi o i latou na avea ma taŹ»itaŹ»iŹ»au sili, ma taŹ»itaŹ»ia se faŹ»avaeina e sili atu nai lo se vaega. Ae ui i lea, i lo latou toe foi atu i Siamani, o nei faiaoga e tolusefulu po o le sefulu na o latou lava i Siamani sa i ai se poto masani fou i le faŹ»aogaina ma faŹ»amalositino faŹ»atasi ma tane moni.
Fausiaina o vaega muamua o auupega
O le vaega muamua o le ofutau na fausia i Siamani i le vaitaimi o le va o taua o se kamupani aŹ»oaŹ»oga i le nofoaga autu o aŹ»oaŹ»oga Kraftfahrlehrkommando Zossen (faatonuina e Major Josef Harpe), i se taulaga e tusa ma le 40 kilomita i saute o Berlin. I le va o Zossen ma WĆ¼nsdorf sa i ai se malae toleniga tele, lea na faafaigofieina ai le aoaoina o tane tane. O le mea moni i ni nai kilomita i saute sisifo o le nofoaga aŹ»oaŹ»oga a Kummersdorf, o le nofoaga muamua o aŹ»oaŹ»oga fana a Prussian. I le taimi muamua, o le kamupani aŹ»oaŹ»oga i Zossen e fa Grosstractors (lua Daimler-Benz taavale na matua faaleagaina ma atonu na tumau pea i le USSR) ma le fa Leuchtractors, lea na toe foi mai le USSR ia Setema 1933, ma i le faaiuga o le tausaga na maua ai foi le sefulu LaS. chassis (faasologa faŹ»ataŹ»itaŹ»iga mulimuli ane PzKpfw I) e aunoa ma se faŹ»apipiŹ»i faŹ»apipiŹ»i ma se pu, lea na faŹ»aaogaina e toleni ai avetaavale ma faŹ»ataŹ»itaŹ»iina taavale faŹ»aofuofu. O le tuŹ»uina atu o le laS fou na amata ia Ianuari ma faŹ»ateleina le faŹ»aaogaina mo aŹ»oaŹ»oga. I le amataga o le 1934, na asiasi atu ai Adolf Hitila i le malae aŹ»oaŹ»oga a Zossen ma sa faŹ»aalia ai le tele o masini o loŹ»o galue. Sa fiafia o ia i le faaaliga, ma i luma o le alii sili. Lutz ma Col. Fai mai Guderian: o le mea lea ou te manaŹ»omia. O le aloaiaina e Hitila na saunia ai le auala mo se masini e sili atu le lautele o le autau, lea na aofia ai i uluai fuafuaga e liliu le Reichswehr i se vaegaau masani. O le aofaŹ»i o setete toŹ»afilemu na faŹ»amoemoe e siitia i le 700. (fitu taimi), faatasi ai ma le avanoa e faŹ»apotopotoina ai le tolu ma le afa miliona 'autau. Na fa'apea o le taimi filemu XNUMX corps directorates ma XNUMX vaega o le a taofia.
I luga o le fautuaga a le au failotu, na tonu ai e vave amata le fausiaina o le tele o fausaga faŹ»aofuofu. Aemaise lava Guderian, o le na lagolagoina e Hitila, na finau i lenei mea. Ia Iulai 1934, na faia ai le poloaiga a le Au Saosaoa (Kommando der Schnelletruppen, lea e taŹ»ua foi o le Inspektion 6, o le mea lea o le igoa o aliŹ»i) na faia, lea na faŹ»atautaia galuega a le Ofisa Asiasi o Felauaiga ma TaŹ»avale TaŹ»avale, o loŹ»o tumau pea le poloaiga lava e tasi. ma le aufaigaluega e faauluulu e Lutz ma Guderian i le avea ma taitai o le aufaigaluega. O Oketopa 12, 1934, na amata ai feutagaiga i luga o le poloketi na fausia e lenei poloaiga mo le polokalame masani o se vaega faŹ»ataŹ»itaŹ»i faŹ»ataŹ»itaŹ»iga - Versuchs Panzer Division. E tatau ona aofia ai ni vaega se lua, o se vaega o fana afi, o le uila afi, o se vaega o fana mama, o se autau e tetee i tane, o se autau, o se vaega o fesootaiga ma se kamupani sapper. O lea o se faŹ»alapotopotoga e talitutusa lava ma le faŹ»alapotopotoga i le lumanaŹ»i o vaega faŹ»aofuofu. Na fa'atÅ«ina se fa'apotopotoga e lua-vatau i totonu o pulega, o lea na itiiti ifo ai le aofa'i o 'au tau ma 'au fana na i lo le vaega fana (va'a e iva, 'au fana e fa, 'au fa'ata'ita'i, vaega anti-tank - na'o le sefululima), ma i totonu. se vaega ofutau - fa vaega ofutau (tolu lua i luga o loli ma le tasi i luga o uila afi), lua squadrons fana, o se autau su'esu'e ma le anti-tank autau - sefulutasi i latou uma. O le i'uga o fa'atalanoaga, na fa'aopoopoina ai 'au a le au brigades - 'au fa'alava ma fa'amusika.
I le taimi nei, ia Novema 1, 1934, faatasi ai ma le taunuu mai o tane LaS (PzKpfw I Ausf A), e aofia ai le sili atu ma le selau chassis e aunoa ma superstructures, faŹ»apea foŹ»i ma taŹ»avale faŹ»atau ma se pu e lua 7,92-mm fana masini, o se kamupani aŹ»oaŹ»oga i totonu. Zossen ma se aoaoga o le kamupani o le aoga tane fou faatoa fausia i Ohrdruf (o se aai i Thuringia, 30 kilomita i sautesisifo o Erfurt) sa faalauteleina i regiments tane atoa - Kampfwagen-Regiment 1 ma Kampfwagen-Regiment 2 (fa'atatau). tane tane, ma 'autau ta'itasi - ta'i fa. Sa faapea i le faaiuga, e tolu kamupani i totonu o le autau o le a i ai ni tane mama-seāia oo ina suia i tane feololo, ma o le kamupani lona fa o le a iai ni taavale lagolago, o lona uiga. o tane muamua na faaauupegaina i fana pupuu 75 mm L/24 ma fana antitank o taavale tane ma fana (e pei ona muai manatu) o le 50 mm caliber. Ae mo taavale fou, o le leai o se fana 50-mm na vave faŹ»amalosia ai le faŹ»aaogaina le tumau o fana 37-mm anti-tank, lea na avea ma auupega masani a le autau a Siamani. E leai se tasi o nei taŹ»avale na i ai i faŹ»ataŹ»itaŹ»iga, o lea na muamua faŹ»apipiŹ»iina ai kamupani lona fa ma faŹ»ataŹ»itaŹ»iga tane.
I le aso 16 o Mati, 1935, na faŹ»afeiloaŹ»i ai e le malo Siamani le tautua faŹ»a-militeli faaletulafono, lea na suia ai e le Reichswehr lona igoa i le Wehrmacht - Defense Forces. O lenei mea na saunia ai le ala mo se toe foi manino i auupega. Ia Aokuso 1935, na faia ai faŹ»ataŹ»itaŹ»iga faŹ»ataŹ»itaŹ»iga e faŹ»aaoga ai se vaega faŹ»apipiŹ»i faŹ»apitoa, "faŹ»apotopotoina" mai vaega eseese, e suŹ»e ai le saŹ»o o le fuafuaga faŹ»alapotopotoga. O le vaega faataitai na taitaia e Major General Oswald Lutz. O le faamalositino na aofia ai le 12 leoleo ma fitafita, 953 taavale uili ma isi taavale e 4025 siaki (sei vagana tane - taŹ»avale fana). O manatu fa'ale-fa'alapotopotoga na masani ona fa'amaonia, e ui lava na tonu e le lava se vaega o sappers mo se vaega tele - na latou filifili e fa'apipi'i i totonu o se autau. O le mea moni, e itiiti lava tane tane a Guderian, o lea na ia finau ai e faŹ»aleleia le au faŹ»aauupegaina i le lua tolu-autau poŹ»o le tolu-lua-autau, ma sili atu le tolu tolu-autau i le lumanaŹ»i. Na fa'apea e avea ma 'au ta'i autu a le vaega, ma isi vaega ma vaega laiti e fa'atino galuega fesoasoani ma taua.
Vaega muamua e tolu ofutau
Ia Oketopa 1, 1935, na faavaeina aloaia ai le laumua o vaega faaauupegaina e tolu. O le latou foafoaga na fesoŹ»otaŹ»i ma tau faŹ»alapotopotoga tetele, aua e manaŹ»omia ai le fesiitaiga o le tele o tagata ofisa, tagata e le o ni komesina ma fitafita i tofiga fou. O taŹ»itaŹ»i o nei vaega o: Lieutenant General Maximilian Reichsfreiherr von Weichs zu Glon (1st Armored Division in Weimar), Major General Heinz Guderian (2nd Division in WĆ¼rzburg) ma Lieutenant General Ernst Fessmann (3rd Division in WĆ¼nsdorf near Zossen). O le 1st Armored Division sa sili ona faigofie, talu ai e masani lava ona aofia ai iunite na fausia ai se vaega faŹ»ataŹ»itaŹ»i faŹ»ataŹ»itaŹ»iga i taimi o gaioiga ia Aokuso 1935. O lona 1st Armored Regiment na aofia ai le 1st Tank Regiment, na toe faaigoa mai le 2nd Panzer Regiment Ohrdruf, muamua Panzer Regiment Zossen. O le vaega o tane tane na toe faaigoaina o le 1th Tank Regiment ma tuufaatasia i le 5rd Infantry Regiment a le 3rd Tank Division. O le vaega totoe o tane na faia mai elemene eseese mai isi vaega e lua, mai le aufaigaluega o le felauaiga ma mai le au solofanua, vaega o solofanua, ma o lea na fuafua e faataape. Talu mai le 3, o nei regiments ua maua tane fou, ua taŹ»ua o le PzKpfw I, tuusaŹ»o mai fale gaosi oloa na gaosia, faŹ»apea foŹ»i ma isi masini, tele taŹ»avale, tele fou. Muamua, o le 1938st ma le 1nd Panzer Divisions na maeŹ»a, lea na tatau ona oŹ»o atu i le sauni o le taua ia Aperila 2, ma lona lua, o le 1936rd Panzer Division, lea, o lea, na tatau ona saunia i le tautoulu o le 3. na umi se taimi e fa'aulu ai vaega fou ma ali'i ma mea faigaluega, a'o fa'atino a'oa'oga ma na elemene ua uma ona fa'aauupegaina.
I le taimi lava e tasi ma vaega faŹ»aofuofu e tolu, na fuafua ai Lieutenant General Lutz e fausia ni vaega faŹ»apipiŹ»i eseese se tolu, e faŹ»amoemoe e lagolago ai galuega a le au. E ui lava o nei brigades na tatau ona fausia i le 1936, 1937 ma le 1938, o le mea moni, o le suŹ»eina o meafaigaluega ma tagata mo i latou na umi se taimi, ma o le muamua oi latou, o le 4th battalion mai Stuttgart (7th ma 8th panzer), e leŹ»i faia seia oŹ»o ia Novema. 10, 1938. O le 7th tank regiment a lenei brigade na faavaeina ia Oketopa 1, 1936 i Ohrdruf, ae o le amataga e na o le tolu kamupani i totonu o ana autau nai lo le fa; I le taimi lava lea e tasi, na fausia ai le 8th tank regiment i Zossen, mo le faŹ»avaeina o le malosi ma le auala na faŹ»asoa mai le pulega o loŹ»o faia pea o vaega faŹ»aofuofu.
A'o le'i faia le isi vaega fa'aauupega eseese, na fausia ai mo i latou ni vaega fa'aauupega e lua, lea na tuto'atasi i lena taimi. Oketopa 12, 1937 le faŹ»avaeina o le 10th tank battalion i Zinten (lea Kornevo, Kaliningrad region), le 11th tank tank i Paderborn (matÅ«-sisifo o Kassel), le 15th tank tank i Zhagan ma le 25th tank tank i Erlangen, Bavaria. . O numera o loŹ»o misi na faŹ»aaogaina mulimuli ane i le faŹ»avaeina o iunite mulimuli ane, pe ... leai. Ona o le suia pea o fuafuaga, o le tele o regiments e leŹ»i i ai.
Atina'e atili o 'au tau
Ia Ianuari 1936, na faia ai se faaiŹ»uga e ave taavale afi se fa o vaega o loŹ»o i ai nei poŹ»o le faŹ»atupuina o le au faŹ»ataŹ»avalevale ina ia mafai ona latou faŹ»atasi ma vaega panzer i le taua. O nei vaega e leai ni vaega fa'aofuofu e ese mai i se kamupani ta'avale fa'aofuofu i totonu o le autau, ae o a latou vaega o fitafita, fana ma isi vaega na maua loli, ta'avale i fafo, ta'avale afi ma uila afi, ina ia mafai ai e le auvaa atoa ma meafaigaluega a le vaevaega e mafai ona gaoioi i luga o pa'u, uili, ae le o latou lava vae, solofanua po o taavaletoso. O mea nei na filifilia mo le faŹ»aaogaina o afi: le 2nd Infantry Division mai Szczecin, le 13th Infantry Division mai Magdeburg, le 20th Infantry Division mai Hamburg ma le 29th Infantry Division mai Erfurt. O le faagasologa o latou afi na faia i le 1936, 1937 ma se vaega i le 1938.
Ia Iuni 1936, i le isi itu, na faia ai le faaiuga e suitulaga i vaega e lua o vaega solofanua e tolu o loo totoe o le vaega ua taŹ»ua. vaevaega malamalama. Sa fa'apea o se vaega e fai si paleni ma le au tane tane e tasi, e le gata i lea, o lana fa'alapotopotoga e tatau ona latalata i se vaega tane tane. O le eseesega tele, o lana āautau e tasi e tatau ona i ai ni vaega se fa o tane mama e aunoa ma se vaega mamafa, ae i totonu o le vaega o fitafita solofanua, nai lo le lua, e tatau ona tolu. O le galuega a le vaega malamalama o le faŹ»atautaia lea o suŹ»esuŹ»ega i luga o se fua faŹ»atatau, ufiufi pito o vaega faŹ»ataŹ»itaŹ»iga ma tulituliloaina le fili o loŹ»o solomuli, faŹ»apea foŹ»i ma gaioiga faŹ»apipiŹ»i, i.e. toetoe lava tutusa galuega ma
faia e le āau tiāetiāe solofanua.
Ona o le le lava o meafaigaluega, na muamua fausia ai brigades malamalama ma se malosi le atoatoa. I le aso lava lea na fa'avaeina ai le fa'aputuga fa'aau-upega - Oketopa 12, 1937 - i Sennelager e lata ane i Paderborn, na fa'atūina ai fo'i se isi autau 65st armored mo le 1th light brigade.
Ina ua maeŹ»a le faŹ»alauteleina o vaega faŹ»apipiŹ»i, na faia ai galuega i luga o ituaiga e lua o tane tane, lea na tatau ona ulufale atu i kamupani mamafa o se vaega o 'autau faŹ»aofuofu (kamupani lona fa), ma mulimuli ane avea ma meafaigaluega autu a kamupani mama (tanki ma le 37). mm fana, mulimuli ane PzKpfw III) ma kamupani mamafa (tane ma 75 mm fana, mulimuli ane PzKpfw IV). Konekarate mo le atinaŹ»eina o taavale fou na sainia: Ianuari 27, 1934 mo le atinaŹ»eina o le PzKpfw III (na faŹ»aaogaina le igoa talu mai le 1938, aŹ»o leŹ»i oŹ»o i le ZW - o le igoa camouflage ZugfĆ¼hrerwagen, le taŹ»avale a le taŹ»avale, e ui lava e le o se tane faŹ»atonu. ) ma Fepuari 25, 1935. mo le atinaŹ»eina o PzKpfw IV (seia oŹ»o i le 1938 BW - Begleitwagen - taŹ»avale faŹ»ataŹ»avalevale), ma amata ai le gaosiga o faasologa (faŹ»atatau) ia Me 1937. ma Oketopa 1937. faŹ»atumu le avanoa - PzKpfw II (seia oŹ»o i le 1938 Landwirtschaftlicher Schlepper 100 poŹ»o LaS 100), na faŹ»atonuina foi ia Ianuari 27, 1934, ae o lana gaosiga na amata ia Me 1936. Mai lava i le amataga, o nei tane mama na faŹ»aauupegaina i le 20 mm cannon ma le tasi masini fana na manatu o se faaopoopoga i le PzKpfw I, ma ina ua uma le gaosiga o le numera tutusa o PzKpfw III ma IV e tatau ona tofia i le matafaioi o taavale reconnaissance. Ae ui i lea, seia oŹ»o ia Setema 1939, na pulea e PzKpfw I ma II le vaega faŹ»aofuofu Siamani, faŹ»atasi ai ma se numera itiiti o PzKpfw III ma IV taavale.
Ia Oketopa 1936, e 32 tane PzKpfw I ma le tasi ta'ita'i o le PzBefwg I na alu i Sepania o se vaega o le tane tane a le Condor Legion. O le ta'ita'i o le autau o Lutena Kolone Wilhelm von Thoma. I le fesoŹ»otaŹ»iga ma le toe faŹ»atumuina o mea leiloa, o le aofaŹ»i o le 4 PzBefwg I ma le 88 PzKpfw I na auina atu i Sepania, o le isi vaega o tane na siitia atu i Sepania ina ua maeŹ»a le feeseeseaiga. O le poto faaSipaniolo e leŹ»i faŹ»amalosia - o tane e vaivai le ofutau, faŹ»aauupegaina naŹ»o fana masini ma e le lelei le faŹ»aogaina, e maualalo ifo i taŹ»avale taua a le fili, aemaise lava tane Soviet, o nisi o ia mea (BT-5) na faŹ»aauupegaina i le 45-mm cannon. . O le PzKpfw I e mautinoa lava e le talafeagai mo le faŹ»aaogaina i luga o se malae faŹ»aonapo nei, ae na faŹ»aaogaina seia oŹ»o i le amataga o le 1942 - ona o le manaŹ»omia, i le leai o isi tane i le lava numera.
Ia Mati 1938 na fa'aaogaina ai le Vaega lona 2 Panzer a General Guderian i le taimi o le nofoia o Austria. I le aso 10 o Mati, na ia tuua ai le falepuipui tumau ma taunuu atu i le tuaoi o Austria i le aso 12 o Mati. I le taimi nei, o le vaega na leiloa le tele o taavale ona o le malepelepe e le mafai ona toe faŹ»aleleia pe toso (e leŹ»i talisapaia le matafaioi a le vaega o le toe faaleleia i lena taimi). E le gata i lea, o iunite taŹ»itasi na fefiloi ona o le le saŹ»o o le faŹ»aogaina o le faŹ»atonutonuina o feoaiga ma le faŹ»atonutonuina o le savaliga. O le vaevaega na ulufale atu i Austria i se vevesi vevesi, faŹ»aauau pea ona leiloa meafaigaluega ona o faŹ»afitauli; o isi taavale na pipii ona o le leai o se suauu. Sa le lava sapalai suauu, o lea na amata ai ona latou faŹ»aaogaina fale kesi faŹ»apisinisi Austrian, totogi i maka Siamani. Ae ui i lea, e toetoe lava o le ata o le vaevaega na oŹ»o atu i Vienna, lea i lena taimi na leiloa atoa ai lona gaoioi. E ui lava i nei faaletonu, ae na manumalo le pu, ma na maua e le General Guderian le faamalo mai ia Adolf Hitler lava ia. Ae peitai, afai e taumafai le au Austrian e puipuia i latou lava, e ono totogi e le ausiva lona lua le taugata mo ana sauniuniga le lelei.
Ia Novema 1938, na amata ai le isi laasaga i le fausiaina o vaega fou o le ofutau. O le mea pito sili ona taua o le faŹ»avaeina o le Vaega lona 10 i WĆ¼rzburg i le aso 4 o Novema, lea na aofia ai le Vaega 5 o le 35th Panzer Battalion i Bamberg ma le 36th Panzer Battalion i Schweinfurt, na faia foi i le 10 Novema 1938. Panzer 23 i Schwetzingen. O le 1st, 2nd ma le 3rd light brigades na faia foi, lea e aofia ai le 65th brigade o loŹ»o i ai nei ma le 66th ma le 67th brigades fou - i Eisenach ma Gross-Glinik, i le faasologa. E taua le faŹ»aopoopoina iinei ina ua maeŹ»a le faŹ»apipiŹ»iina o Austria ia Mati 1938, o le Austrian mobile division sa aofia ai i le Wehrmacht, lea na toe faŹ»atulagaina ma faŹ»apipiŹ»iina i masini Siamani (ae faŹ»atasi ai ma le vaega totoe o Austrian), ma avea ma 4th Light Division, faatasi ai ma le autau 33 tane tane. Toeitiiti lava o le taimi lava e tasi, e oo atu i le faaiuga o le tausaga, o le au tili moli ua lava le leoleoina e toe faaigoa ai vaega; le mea oi ai: 1. DLek - Wuppertal, 2. DLek - Gera, 3. DLek - Cottbus ma 4. DLek - Vienna.
I le taimi lava lea e tasi, ia Novema 1938, na amata ai le fausiaina o isi vaega tuto'atasi e lua - o le 6th ma le 8th BP. O le 6th BNF, na tu i WĆ¼rzburg, e aofia ai le 11th ma le 25th tane (ua uma ona fausia), o le 8th BNR mai Zhagan e aofia ai le 15th ma le 31st tane. O le Armored General Lutz na fuafua ma le loto i ai nei au faŹ»atau e faŹ»aaoga tane e lagolago vavalalata ai le au fitafita, e ese mai i vaega o panzer e faŹ»amoemoe mo le faŹ»aogaina tutoŹ»atasi. Ae ui i lea, talu mai le 1936, ua leai se General Lutz. Mai ia Me 1936 ia Oketopa 1937, sa avea Colonel Werner Kempf ma taŹ»itaŹ»iŹ»au o le High-Speed āāāāFors, ma, seia oŹ»o ia Novema 1938, Lieutenant General Heinrich von Vietinghoff, General Scheel. Ia Novema 1938, na avea ai Lieutenant General Heinz Guderian ma taŹ»itaŹ»iŹ»au o le Vaegaau Anapogi, ma amata ai suiga. O le faŹ»avaeina o le 5th Light Division na vave faŹ»agata ma suia e le 5th Infantry Division (o le laumua i Opole), lea na aofia ai le 8th Infantry Division muamua mai Žagan.
I le amataga o Fepuari 1939, na vaŹ»aia ai e General Guderian le suiga o vaevaega malamalama i vaŹ»a vaŹ»avaŹ»a ma le faŹ»amaapeina o brigades lagolago. O se tasi o nei au tineimu na "faŹ»aaogaina" e le 5th Dpanc; E toe lua isi e avatu. O le mea lea e le moni ai na malepe le vaeluaga o le malamalama ona o le mea na tupu i le tauiviga a Polani i le 1939. E tusa ai ma le fuafuaga a Guderian, o le 1st, 2nd, 3rd, 4th and 5th armor divisions e tatau ona tumau e le suia, 1st ma 2nd. DLek e tatau ona liua i (fa'atatau): 3rd, 4th, 6th ma 7th Dancers. O vaega fou, i le tatau ai, sa i ai ni au faŹ»aauupegaina o se vaega o se pulega ma se isi tane tane: o le 8th Infantry Division - le 9th Polish Armored Division ma le I. / 6. ofuvae (muamua 11th bpants), 12th manor house - 65th manor house and I./7. ofuvae (muamua 35th bpants), 34th manor house - 66th manor house and I./8. bpank (muamua 15th bpank) ma lona 16 vaega - 67th bpank ma I./9. bpanc (i le tulaga lea e tatau ai ona fausia ni au tane fou se lua), ae na faafaigofieina e le faŹ»aaogaina o tane Czech, e taŹ»ua i Siamani o le PzKpfw 33 (t) ma le laina gaosiga saunia o se tane faŹ»ataŹ»itaŹ»i taŹ»ua PzKpfw 32 (t). ). Peita'i, e le'i fa'atinoina fuafuaga mo le fa'aliliuina o va'ava'a mama i va'a tane se'ia o'o i le aso 35 o Oketopa-Novema.
Ia Fepuari 1936, o le poloaiga a le XVI Army Corps (Armored General Oswald Lutz) na fausia i Perelini, lea na aofia ai le 1st, 2nd and 3rd Dancers. Sa tatau ona avea ma vaega taua tele o le Wehrmacht. I le 1938, o le taitaiau o lenei tino o Lieutenant General Erich Hoepner. Ae ui i lea, o tino i lenei tulaga sa le mafai ona tatalia le taua.
O 'au fa'aofuofu i osofa'iga faasaga ia Polani i le 1939
I le vaitaimi o Iulai-Aokuso 1939, na siitia atu ai fitafita Siamani i o latou tulaga amata mo se osofaiga i Polani. I le taimi lava e tasi, ia Iulai, na faia ai le faŹ»atonuga o se tino vave, le XNUMXth Army Corps, ma General Heinz Guderian o lona taŹ»itaŹ»i. O le laumua o le tino na fausia i Vienna, ae e leŹ»i umi ae maeŹ»a i Pomerania i Sisifo.
I le taimi lava e tasi, o le 10th Panzer Division na fausia i Prague e ala i le "totogi i luga o le lipine", lea, e tatau ai, sa i ai se fatuga le atoatoa ma o se vaega o le brigade i le tauvaga Polani o le 1939. 8th PPank, 86. PPZmot, II./29. 'au tau su'esu'e. Sa i ai foi se vaega faaauupegaina improvised DPanc "Kempf" (Komander Major General Werner Kempf) e faavae i luga o le laumua o le 4th BPanc, lea na ave ai le vaega lona 8 Polish armored i le 10th infantry division. O le mea lea, o le 7th Polish Armored Division na tumau i lenei vaega, lea na aofia ai le SS regiment "Siamani" ma le SS artillery regiment. O le mea moni, o lenei vaega sa i ai foi le tele o se brigade.
A'o le'i osofa'ia Polani i le 1939, sa vaevaeina vaega o tane a Siamani i vaega'au eseese; e sili atu i le lua i le fale e tasi.
O le vaega a le Ami i Matu (Kolone-General Fedor von Bock) e lua 'au - o le 3rd Army i East Prussia (Artillery General Georg von KĆ¼chler) ma le 4th Army i Western Pomerania (Artillery General GĆ¼nther von Kluge). I le avea ai o se vaega o le 3rd Army, sa i ai na o se DPants "Kempf" o le 11th KA, faatasi ai ma vaega e lua "masani" infantry (61st ma 4th). O le 3rd Army na aofia ai le 2nd SA o General Guderian, e aofia ai le 20th Panzer Division, le 10th ma le 8th Panzer Divisions (moŹ»a), ma mulimuli ane o le 10th Panzer Division na i ai i totonu. O le vaega a le Ami i Saute (Colonel General Gerd von Rundstedt) e tolu vaegaau. O le 17th Army (General Johannes Blaskowitz), o loŹ»o agai i luma i le itu tauagavale o le osofaŹ»iga autu, na i ai i le 10th SA naŹ»o le faŹ»aaogaina o le SS regiment "Leibstandarte SS Adolf Hitler" faatasi ai ma le lua "masani" DPs (1939 ma le 1st). O le 4th Army (Artillery General Walther von Reichenau), o loŹ»o agaŹ»i mai Lower Silesia i le itu autu o le osofaŹ»iga a Siamani, sa i ai le lauiloa XVI SA (Lieutenant General Erich Hoepner) faŹ»atasi ai ma vaega lua "toto atoa" (na o ia tino i totonu. le tauvaga Polani o le 14 TA.) - 31st ma 2nd Panzer Vaega, ae diluted i lua "masani" vaega infantry (3rd ma 13th). O le 29th SA (General of Armored Forces Hermann Goth) sa i ai le 10th ma le 1st DLek, le 65th SA (Infantry General Gustav von Wietersheim) ma lua DPs afi - le 11th ma le 14th. 2nd Dlek, lea na faŹ»amalosia i le suia o lona 4 faletupe e le 3rd Panzer Regiment. I le 5th Army (Colonel-General Wilhelm List), faatasi ai ma le lua vaega o le au fitafita, sa i ai le 8th SA (Infantry General Eugen Beyer) ma le 28th Panzer Division, le 239th Dleck ma le XNUMXth Mountain Infantry Division. E le gata i lea, o le XNUMXth SA e aofia ai le XNUMXth Infantry Division ma le SS Motorized Regiment "Siamani", faŹ»apea foŹ»i ma le tolu "masani" vaega o infantry: o le XNUMXth, XNUMXth ma le XNUMXth Infantry Divisions. I le ala, o le mea mulimuli na faia i le fa aso aŹ»o lumanaŹ»i le taua i Opole, o se vaega o le lona tolu o galu o le faŹ»amalosi.
O le ata o loŹ»o i luga o loŹ»o faŹ»aalia ai o le vaega taua tele o le 10th Army, o loŹ»o agaŹ»i mai Lower Silesia e ala atu i Piotrkow Trybunalski i Warsaw, lea sa i ai se tino e tasi e lua vaega faŹ»aofuofu atoatoa i le tauvaga a Polani o le 1939; o Ä na totoe uma āua faāataāapeāapeina i vaega āeseāese o āau taāitasi. Mo osofaiga faasaga ia Polani, na faŹ»aaogaina e Siamani a latou tane tane uma i lena taimi, ma na latou faia e sili atu nai lo le taimi o Anschluss o Austria.
Mo nisi mea, va'ai le fa'amatalaga atoa o le tusiga i le fa'aeletoroni fa'aeletonika >>